EPLO Erik Rand

Dmitri Mevedjevi kohta räägitakse, et ta olevat demokraatlikum ning läänemeelsem inimene, kuid vaatamata sellele, et ta on Jeltsini ajast saadik olnud Venemaal kõrgetel kohtadel, on tema mõju Venemaa välispoliitikale olnud minimaalne.

Välispoliitikat teevad teised ringkonnad, mille liige ega esindaja Medvedjev ei ole. Need ringkonnad on KGB järglasorganisatsioonid.

Me võime teha siit vastupidise, mitte eriti julgustava, järelduse selle kohta, miks Medvedjev on praegu kilbile tõstetud. Ta on tõestanud seda, et ta ei ole üleliia tülikas ning mängib reeglitega kaasa, mis sest, et ta ei kuulu sellesse kitsasse tagatuppa või siseringi.

Venemaa probleemid on nii suured, et üks inimene, olgu ta Putin, Medvedjev, Lenin või Stalin, ei saa nendega hakkama. Need mured on seotud riigi ääretult viletsa demograafilise ja infrastruktuurilise olukorraga. Samuti ka rahva tervisega, mida laastab alkoholism ja narkomaania.

Nende probleemide lahendamine nõuab tohutuid investeeringuid ning kogu üldrahvaliku energia suunamist kõnealuste probleemide lahendamisse. Ma ei näe Medvedjevil absoluutselt mingeid võimalusi selles kõiges mingeid murranguid saavutada. Ta on kõigest üks bürokraat.

Alles see oli, kui Zubkovi puhul kõik hõiskasid, et tulevane president on teada. Nüüd kõik hõiskavad, et Medvedjev on järgmine president. Ma arvan, et ta on järjekordne pettemanööver.

See, kes saab Venemaa presidendiks, selgub siis, kui see inimene annab ametivande. See, mis saab Putinist, selgub siis, kui ta teatab: nüüd olen ma selle ameti peal.

Venemaa poolt tulevast informatsioonist ei tasu seega enne eelmainitud sündmuste asetleidmist liigselt eufooriasse ega paanikasse sattuda. Praegu on see kõik suures osas desinformatsioon.

Märkmed: