Mart Helme “Foorumis”: Poola on Eestile mitte lihtsalt liitlane, vaid võtmeliitlane Uued Uudised (1)
Rahvusvahelised uudised | 14 Feb 2018  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2018/02/51180_001_t.jpg

14.02.2018 Uued Uudised
Teisipäevases saates “Foorum” olid jutuks Eesti välispoliitika ja olukord maailmas ning rahvuskonservatiivide seisukohti selles arutelus esindas EKRE esimees Mart Helme.

http://uueduudised.ee/uudis/ee...

Esmalt küsis saatejuht Andres Kuusk Mart Helmelt Riigikogu EKRE saadiku Henn Põlluaasa sõnade kohta, mille järgi ajab Eesti hambutut välispoliitikat.

Mart Helme tõi näitena selle, et Eesti saadab välja mitmeid ebavajalikult ennetavaid signaale, eriti veel inimeste kaudu, kes seda tegema ei peaks, nagu Eesti esindaja EL-i juures Matti Maasikas ja president Kersti Kaljulaid. “Eesti laotab oma positsiooni laiali veel enne kui läbirääkimised on alanud ja see ei ole diplomaatiliselt õige,” selgitas EKRE liider, tuues näiteks selle, kuidas oleks võinud sarnane olukord välja näha enne läbirääkimisi Vene vägede väljaviimise üle 1994. aastal, kui Eesti oleks oma seisukohad eelnevalt paljastanud.

Samas aga käitub Eesti Helme sõnul sageli pooleteramehena, vaadates, milline positsioon on Saksamaal ja teistel EL-i suurematel riikidel ning sobitab siis oma seisukoha nendega kokku.

Puudutades suhteid Venemaaga, ütles EKRE esimees, et idanaaber lihtsalt ei soovi Eestiga normaalseid suhteid arendada, vaid ootab, millal avaneb võimalus oma nõudmisi peale suruda. Rahvuskonservatiivide liider nõustus Keit Pentus-Rosimannusega kriitikaga Keskerakonna suunal, nentides, et KE-l on millegipärast endiselt alles koostööleping Ühtse Venemaaga, paljud selle juhtliikmed on eitanud Krimmi okupeerimist, ja seda kõike tõenäoliselt selleks, et meeldida venekeelsetele valijatele.

Seejuures eitas Mart Helme seda, et Venemaa suunal käib ainult sõimamine, sest Eestil on lisaks Moskva suursaatkonnale konsulaadid Pihkvas ja Peterburis ning avatud on ka palju diplomaatilisi kanaleid, mille kaudu käib otsesuhtlus teistel tasemetel.

Rääkides maailmaliidri vajadusest märkis Mart Helme, et USA-s on käimas terav sisepoliitiline heitlus ja president Trump ei saa kahjuks just seetõttu mängida sellist rolli, nagu temalt oodatakse. Hiina ja paljude teiste oluliste regioonide osas leidis ta, et meie diplomaatiale on seal uksed avatud ja Eesti peaks aktiivsemalt seda ära kasutama, kuid praegu seda ei juleta teha.

Kui jutt jõudis Eesti käitumiseni juhul, kui Euroopa Komisjon peaks Poolat karistama hakkama, siis rõhutas Mart Helme, et see riik oma suure territooriumi, rahvaarvu ja nii oma kui ka liitlasvägede suure kontingendiga on Eesti võtmeliitlane ja me peame teda igati toetama. “Ka Poolal on huvi näha meid oma geopoliitilise laiendusena ja suhetes Venemaaga on Poola ka meile esmane liitlasjõud, kes suudab Baltikumi toetuseks reageerida,” arvas Helme.

Seekordses “Foorumis” väitlesid Sven Mikser, Marko Mihkelson, Enn Eesmaa, Keit Pentus-Rosimannus, Mart Helme ja Andres Herkel.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
pan kapitan15 Feb 2018 12:53
1933. aasta aprillis kohtusid Genfis Goebbels ja Poola välisminister Beck. Leiti, et Saksamaa ja Poola huvid Ida – Euroopas langevad kokku. Mõlemad riigid võivad oma territoriaalprobleemid lahendada Nõukogude Liidu ja Balti riikide arvelt. Poola võib saada Danzigi koridori eest Leedu ja väljapääsu Mustale merele, Saksamaa pretendeerib Lätile ja Eestile.
1934. aastal ilmus Berliinis E. Von Reibnitzi brošüür „Der deutsch – polnische Ausgleich“.
Selles teatati, et Saksamaa ja Poola ei saa jääda ükskõikseks Kaug – Idas ja N.Liidus toimuva suhtes, ja et ühiseks võitluseks kommunismi vastu tuleb luua Poola – Saksa blokk.
Soovitati anda Ukraina ja Leedu Poolale. Saksamaa saab vastutasuks Danzigi koridori, Ülem – Sileesia, Pomorze ja Poznani.
1934. aasta 26. jaanuaril sõlmiti Saksa – Poola mittekallaletungipakt. Peale Pilsudski surma Poola poliitika Saksamaa suhtes aga muutus. 1939. aasta 26. jaanuaril toimunud von Ribbentropi ja Becki kohtumine ei andnud tulemusi ja liitu NLiidu vastu ei saavutatud.
Von Ribbentropi visiit Poola ja selle ebaõnnestumine oli pöördepunktiks Euroopa poliitikas. Poolakate keeldumine NLiidu vastasest liidust tähendas ka Eesti Saksamaale orienteeritud neutraliteedipoliitika pankrotti.

Loe kõiki kommentaare (1)

Rahvusvahelised uudised
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus