Marko Mihkelson: me võime liitlaste toetuse kaotada DELFI (4)
Pronkssõdur 2007 25 May 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI.ee

Me peame väga kiirelt õppima aprillisündmuste vigadest ning nende kordumist vältima — vastasel juhul võib see väärtuslik Euroopa usalduskrediit lihtsalt otsa saada, hoiatab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.

“Eesti on viimasel kuul kõvasti välja võtnud Euroopa usalduskrediiti, mille tagasimaksmine saab olema raske töö. Neid, kes sooviksid meie ebaõnnestumist, pole sugugi vähe. Ja neid on nii sõprade kui vaenlaste seas,” kirjutab Mihkelson oma ajaveebis.

Seepärast peab olema eriti ettenägev järgmiste sammude astumisel, mida eeskätt idanaaber võiks lähiaegadel kasutada nii meie kui Euroopa vastu, nendib Mihkelson.

Mihkelson viitab International Herald Tribune’is avaldatud analüütik Anatol Lieveni arvamusloole, kes püüab veenda, et Eesti ja Läti on parajad probleemid Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes. Eriti selles osas, kuidas me ikkagi suhtume siinsetesse venelastesse.

“Lieven, kes pole tegelikult kunagi hiilanud erilise Balti-armastusega, laseb rahulikult manada pildil, et Eesti valitsuse hiljutised sammud monumendi teisaldamisel olid provokatiivsed,” kirjutab Mihkelson. “Ta nõuab Prantsusmaalt ja Saksamaalt rõhutamist, et võit natsi-Saksamaa üle oli võimalik üksnes tänu Punaarmeele ning et seesugune mälestus peab olema au sees kõigis Euroopa Liidu liikmesmaades.”

Samuti näitab Lieven, et Euroopa Liit on teinud palju Eesti ja Läti venelasi diskrimineeriva poliitika pehmendamiseks. Eriti jäävad Lievenile ette haridussüsteemis toimunud muudatused, mis olevat vastuolus enne iseseisvuse saavutamist antud lubadustega. “Mis asi see on, lubaksin küsida healt tuttavalt Lievenilt,” imestab Mihkelson.

Lieven arvab, et Euroopa Liit peaks sarnaselt Ladina-Ameerika kogukonnale andma venelastele võimalikult laiad õigused. Ja lisab seejärel küsitavalt, et kas meil (Läänel) jätkuks ikkagi vahendeid ja tahtmist kaitsta Balti riike? Ei saa mainimata jätta, et kogu selle segasevõitu loo sees peab ta tähtsaks siiski ka Lääne-Euroopa sõjaväeosade saatmist Baltikumi, kui seda olukord nõuaks.

Samas peegeldab tema hoiak kindlasti mitte väheste arvamust, nendib Mihkelson. “Ühtedeks nendest on kindlasti näiteks Euroopa suured gaasikompaniid (E.ON Ruhrgas, Gaz de France ja Eni), kes viimaste sündmuste valguses on avalikult öelnud, et poliitilised probleemid ei tohi segada äriajamist Venemaaga.”.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus