Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul tunnistas Vene riigiduuma välisasjade komitee esimees Konstantin Kossatšov vestluses, et Venemaa reageeris aprillis Eestis toimunule üle.
«Ta ei varjanud, et Venemaa läks aprilli ja mai sündmuste ajal liiga kaugele, pannes ennast sarnaselt piirileppe järsu käsitlemisega raskesse seisu,» kirjutab Mihkelson oma ajaveebis.
Samas oli Kossatšov tema sõnul veendunud, et Eesti-Vene suhteid, sealhulgas majandus- ja kaubandussuhteid, jääb veel pikaks ajaks segama emotsionaalne pinge. Samuti ei uskunud riigiduuma väliskomisjoni juht, et lähematel kuudel võiks asja saada arengutest valitsuste tasandil.
«Kuid vaatamata kokkupuutepunktide vähesusele arvasime mõlemad, et eeskätt mõlema parlamendi väliskomisjonid peaksid kontakte jätkama ning suhtluskanalid seeläbi lahti hoidma,» märkis Mihkelson. «Igatahes sai temperatuur kontrollitud. Jäi mulje, et see langeb.»
Mihkelson võttis osa Permi lähedal Dedkovo sanatooriumis esmaspäeval alanud ja täna lõppenud Euroopa Liidu 20 liikmesmaa ja Venemaa parlamendiesindajate ümarlauast, mis peegeldas Eesti esindaja sõnul ilmekalt praegust jahedust Brüsseli ja Moskva suhetes.
Juba mõne kuu eest kokkukutsutud kohtumise peateemaks pidi olema uue partnerlus- ja koostööleppe arutelu, ent Samaara tippkohtumisega lükkus kõneluste algus edasi ning seepärast oli ka Permi ümarlaual käsitlusel EL ja Venemaa suhete üldine seis.
Ümarlaua ühe peakõnedest pidas Mihkelsoni sõnul just Kossatšov, kes ei varjanudki, et ELi ja Venemaa suhted on «sisuliselt kriisis, kuigi mitte lootusetus kriisis».
Mihkelson märkis, et Kossatšov, nagu ka mitmed teised tema kolleegid, hurjutasid eurooplasi ülinegatiivse hoiaku pärast Venemaasse. «See olevat hullem kui Nõukogude Liidu aegadel.»
Kossatšovi hinnangul ei tunnetavat enam kui 60 protsenti venemaalastest ennast eurooplastena ja 45 protsenti näevad selles koguni ohtu Venemaale sellepärast, et «EL kasutab topeltstandardeid».
Vene poliitik tõi näiteks selle, et Euroopa Parlament võttis vastu soome-ugri rahvaste surutist tauniva resolutsiooni, ehkki Kossatšovi väitel pole probleemi olemas, samas kui rahvusvähemustega on probleeme ka Prantsusmaal, Türgis, Balti riikides ja mujal.
Teise näitena tõi Kossatšov Mihkelsoni sõnul ELi surve Venemaale energiaharta leppe ratifitseerimisel, samuti transiidiprotokolliga ühinemisel – see olevat ilmne ja ülekohtune surve Venemaale.
Kossatšovi olevat hingel olnud ka see, et kui Euroopa Liit leiab solidaarsust Eesti ja Poole toetamiseks suhetes Venemaaga, siis samas polevat ühtsust ei Kosovo staatuse ega raketikilbi teemadel.
Mihkelson ise küsis oma sõnavõtus vastaspoolelt: miks ikkagi Venemaa kolleegid näevad eeskätt probleeme väljaspool ning mida teevad Vene poliitikud ja meedia sisemiselt selle ohutunde hajutamiseks?
Kossatšovi vastanud selle peale esmalt, et meedia poolelt on Venemaal laialt vaadatav telekanal Euronews. Teiseks olevat Venemaa läbinud edukalt Euroopa Nõukogu eesistujaaja ning kolmandaks tegi Venemaa teene Euroopale Kyoto lepet ratifitseerides. Tema sõnul olevat häda ikkagi selles, et Euroopas on Vene-vastasus lihtsalt moes.
Mihkelson kirjutab oma blogis, et Euroopa parlamendiesindajate väljaütlemised ümarlaual olid «üldiselt kantud ühismeele vaimust».
Pisut kummalisema ettekande pidas tema sõnul Soome sotsiaaldemokraadist kolleeg, kes rõhutas Soome ja Venemaa juba 60 aastat kestvat erisuhet, pidas tähtsaks Venemaa kui superjõu taastulekut ning samas ka vene vähemusküsimuste lahendamist Euroopa Liidu liikmesmaades. «Kuid see oli siiski vaid erand,» leiab Mihkelson.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees märkis kokkuvõtlikult, et Permist, mis põgusal pilgul jättis supervõimuks pürgiva Venemaa jaoks trööstitu pildi, lahkuti «sisuliselt sama targalt kui sinna ka kokku tuldi».
Toimetas PM Online
Marko Mihkelson: Kossatšov tunnistas Venemaa ülereageerimist PM
Pronkssõdur 2007 | 29 May 2007 | EWR
Pronkssõdur 2007
TRENDING
