Arendavate mänguasjade poe loomise idee tabas Ingvar Liitojat möödunud novembris sünnilinna Torontot külastades. Teda innustas kohalik harivate mänguasjade ja raamatute pood „Mastermind“ ning 4-aastase tütre Ketteri isana teadis ta väga hästi, milliseid mänguasju Eestis on ja ei ole. Laiatarbekaupa ja massitoodangut on palju, kuid valitses puudus omapäraste arendavate, õpetlike, vahel lihtsate ja loomulikest materjalidest tehtud lelude ning loovmängude vallas. „Üldsuund on pakkuda arendavaid mänge, aga ka lihtsalt selliseid, mida Eestis siiani pole nähtud: huvitavaid ja teistsuguseid,“ seletab Ingvar. Nii hakatigi otsima teistsuguste toodete pakkujaid võrgus (s.t. internetis) egiidi all „Erilised mänguasjad erilisele lapsele“.
Mõttekaaslasi ei olnud raske leida ja nüüd omatakse poekest kuuekesi: Ingvar, tema abikaasa Helina ja Robert Sermat võtsid kontakte firmadega ja tegid tellimusi (Robert kujundas ka poe ilme), Kristi Tork-Sarapuu hoolitseb raamatupidamise eest, Raido Purga on IT (infotehnoloogia ehk arvuti) mees, k.a. kaupluse kodulehekülje haldaja internetis ja Ergo Tisler on poeperes kogemustega müügiinimene. Kõige vahvamate mänguasjade väljavalimisel aitasid kõik koos peredega kaasa, et millega alustada poeriiulite täitmist.
Selgub, et poe avamispäeval on tagumises laoruumis kaupa veel palju. „Nendel ei ole veel eestikeelseid tõlkeid peal,“ seletab Robi. „Enne seda ei luba tarbijakaitse neid letti.“ Aga kui palju lõbusaid asju kirevatesse seinakastidesse mahukski? Lae all ripuvad lendavad lambad, oma keharaskuse jõul liikuval sõidukil tiirutab poes kord väikemees Marko, siis täismees Ergo. Ingvar räägib uhkusega, et näitleja Evelin Pang olla esimene, kes oma aastasele tütrele Loviisele ostnud kiivrit meenutava plastmassist keerleva, kiikuva tooli. Uhke lennuk, mis papiruutudest kokku pandud, pidavat aga olema „uus Lego“, mis auhinnatud New Yorgi ja Londoni mänguasjamessidel ja mille müügi ainuõigus Eestis on praegu Taibulal.
Taibula tuleneb sõnadest taip, taibukas – paik, kus teritada taipu ehk mõttejõudu ja kasvada enam taiplikuks. Ohtrates kastides on lauamänge, puslesid ehk piltmänge, avastajatele-teadlastele suunatud materjale (laborid, luukered, putukate pargid) ja kõik karbid ei ole ainult võõrkeelsed. Eestis on juba loodud rõõmustav hulk omakeelseid nutikaid mänge ja poe seltskonnast ei puudu meie oma suurim joonisfilmi kangelane Leiutajateküla koer Lotte. Kõige tavalisemaid puidust mänguklotse (mis ometi on defitsiitsed, eriti eesti tähtedega) loodetakse varsti saada ühelt Saaremaa meistrilt. Muu kaup pärineb Inglismaalt, Hollandist, Saksamaalt ja Tshehhi Vabariigist.
Endine algklasside inglise ja saksa keele õpetaja Kristi Tork-Sarapuu arvab, et neil on hea meeskond, kuna asjaosaliste erinevad oskused kattuvad hästi: „Õlatunnet on kergem jaotada.“ Töölisi ei pidavat neil olema, sest nad teevad kõike ise, missioonitundest, mis on ilmselt nakatav. Nimelt kujundas arhitekt Lembit Torkile tuttavaks saanud turundusfirma „A3 Interactive“ poele tasuta logo ning lipud, hea idee toetuseks.
Taibula asub Tartu maanteel Stockmanni kaubamaja ja keskturu vahelisel lõigul, suurte vaateakendega Stalini-aegses majas. Varsti valmib ka kodulehekülg (
www.taibula.ee). Tulge oma taipu teritama mängunurgas. Seal avastasin taas oma lapsepõlvest tuttavaid siili-tegumoega kokkukäivaid ehitusblokke. Seda ka, et vilkuvaid ja röökivaid mänguasju te siit palju ei leia, aga puldiga juhitav tarantel ja madu pidid olema küll.
