Märkmik: Teadvustades eetilist tarbimist
Eestlased Eestis 30 Nov 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Õiglase kaubanduse ehk rahvusvahelise nimega Fairtrade kaubamärgi tutvustamise hüüdlauseks on „Nagu head Eesti asjad“. Ammu on inimesi julgustatud enam tähelepanu pöörama sellele, mida nad ostukorvi poetavad, „eelistama Eestimaist“ ja valima puhast eesti toitu.

Novembri keskel Eesti Rohelise Liikumise poolt organiseeritud õiglase kaubanduse nädala üks eesmärk oli näidata seoseid vaesemate ühiskondade ja meie tarbimisvalikute vahel. Kui me ei vaevu mõtlema, kes ja millistes tingimustes meie toidulauda katavad, võtame kaudselt osa inimeste vaesumisest ja võimalikest kogukondade hääbumisest.

Tegemist on põllumajandussaadustega, mis meie laiuskraadidel ei kasva; seega ei konkureeri Fairtrade märki kandvad tooted eestimaiste põllumajandussaadustega. Ometi on suhkrul, kohvil ja shokolaadil kindel koht eestlase söögilaual.

Projektijuht Riina Kuusiku sõnul kaitseb õiglase kaubanduse ehk Fairtrade märk arengumaade kõige väiksemaid tootjaid. „Fairtrade on garantiimärk, et toorainet kasvatanud väiketalunik saaks oma toote eest õiglast hinda. Õiglane hind tähendab seda, et talle on kaetud tootmiskulud ja ta saab oma peret toita. Süsteemis osalevale ühistule on kindlustatud ka lisatulu, mis investeeritakse sotsiaalsfääri tema kogukonnas.“ Nii ei pea inimesed lahkuma tööotsingutel kodust kaugele ülerahvastatud linnadesse või välismaale, et katta laste koolitamise või arstikulusid.

Õiglase kaubanduse märgi toodete hind kõigub alati kaasa maailmaturu hinnaga, kuid on sellest alati kõrgem. „Vaid 1% sellest kohvi hinnast, mis me oma cappuccino eest kohvikusse jätame, on see hind, mis tava-kohvikorjaja või -farmer saab. Õiglase kaubanduse süsteemis makstakse kohvifarmeritele vähemalt 5 korda rohkem, ehk n-ö fikseeritult kõrgem kui maailmaturu kõikuv ja tihtilugu hästi madal hind.“

Lehvitava inimesega märk kindlustab veel, et töötatakse inimlikes tingimustes, et tootmisel lähtutakse keskkonnasäästlikest põhimõtetest ning et ei ole kasutatud lapstööjõudu ega orjasid. „ÜRO hetkel arutab, kuidas õieti täpsustada, mis on lapstööjõud, et kui lapsed aitavad oma perekonda kohvifarmis kohvi korjata, siis ei ole see lapstööjõud, aga kui lapsed teenivad raha elatiseks ja selle tõttu ei saa koolis käia, siis seda nimetatakse lapstööjõuks,“ seletas Kuusik.

Lisaks mitmetele mahepoodidele (mis müüvad mahedalt kasvatatud ehk orgaanilist toidukraami) on õiglase kaubanduse tooted nüüdsest saadaval ka suuremates kauplustes ja jaemüügikettides. Peamiste toodetena on Eestis saadaval rahvusvaheliste õiglase kaubanduse kriteeriumide kohaselt toodetud kohv, tee, suhkur ja shokolaad. Sel aastal jõuavad turule ka erinevad puuviljad, vein, õlu, riis, pähklid ja puuvillatooted. Neid viimaseid esitatigi õiglase kaubanduse nädalal Tallinnas, kus oma kogemusi jagasid esinejad Tansaaniast, Soomest ja õiglase kaubanduse süsteemi sünnimaalt Hollandist.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus