Foto 1: Esimest korda elus proovisin põdrakanepi (
fireweed) noorte lehtede salatit, naadi (
ground elder) ja kuusevõrsetega. Peale kallati kaste, mis koosnes meest, sidrunimahlast ja oliiviõlist. Pildilolevale lisandusid põdrakanepi noored kiirkeedetud varred (Eesti oma spargel) ja tatrapasta kohaliku naadi- ja võilillepesto kastmes. Seda kõike valmistas Toompeal lastekohvikus Koogel Moogel töötav kokk. Alul veidi võõrastav, aga võrratult maitsev elujõusalat! Foto: Riina Kindlam
Kahe nädala eest kirjutasin Eesti Elu ingliskeeles osas eestlaste „äärmuslikest“ vasttärganud taimede söömise kalduvusest. Kui äärmuslik või tavaline see on, on raske määratleda. Kindlasti on nii vanemaid inimesi, kes on alati esimesi metsataimede kevadvõrseid kööki tassinud kui ka nooremaid tervislikke toitujaid, kes õhinaga taasavastavad maalähedasi eluviise. Ja neid, kes on teemast väga kaugel ning selle üle lausa irvitavad.
Ise olen selles vallas algaja ja hoian kõrvad kikkis, mida teadjamad inimesed teevad. Nii palju mõistan, et märksõnadeks on noor, värske ja õrn ehk kõige-kõige esimesed kasvud. Võilille, naadi (Aegopodium podagraria) ja nurmenuku (Primula veris,
cowslip) lehed on nüüd minulgi esmakordselt värskest peast korjatud, hakitud ja salatisse visatud. Karulauk (
wild või
bear’s garlic), justkui piibelehed rohelise sibula maitsega, on ka kasutuse suhtes lihtsamate killast. Karulauk on tegelikult Eestis looduskaitse all, et metsaaluseid sellest lausa paljaks ei nopitaks. Kohusetundlikud korjavad pisteliselt - leht siit, leht sealt, kuid Tallinna külje all metsas oli näha lausa paljandeid.
Nagu kasemahlgi voolab enne lehtede ilmumist, on taimede
värsketes lehtedes tohutu elujõud enne esimeste õite puhkemist. Nurmenukk on selles suhtes erand; see õitseb kohe ning kaunid õiedki on salati krooniks. 24. mail, kui ma fotol olevat salatit nautisin, lokkasid naadi, nõgese ja võilille massiivid juba poolde säärde. Võõrustav kokk Kristiina aga õpetas, et lainetava rohelise all on uued beebid – just neid heledaid naadilehti, mis alles krimpsus ja kortsus, tuleb korvi pista. Titenõgeseid tuleb samamoodi maa lähedalt näpsata. Pikaks ridvaks sirguva põdrakanepi puhul tuleb tegutseda enne selle õitsemist ja puiseks muutumist;
karulaugu õienupud sobivad aga rooga kaunistavateks maitsepommideks.
(Loe edasi Eesti Elu 31.mai paberlehest.)
