Märkmik: Maapõue ajalootund Vabaduse väljakul
Eestlased Eestis 25 Jul 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Pealinna valitus koostab detailplaneeringuid ja ajakavasid linna kaunistamiseks, suunab liikumisi ja parkimist, aga kui tegemist on igivana linnaga, siis maapõu pakub kindlalt üllatusi.

Meie pealinna esindusväljak, mis aastaid autoparkla ülesannet täitnud, on muutunud elusuuruseks muuseumiks, kust vaatab vastu tema sügavam olemuse pale. 800 aastat, linna rajamisest kuni demilitariseerimiseni 1858. aastal, oli Tallinn tõeline kindluslinn.

Esimesed mattunud saladused tulid ilmsiks, kui töömehed kevadel Vabaduse väljaku äärsesse Harjumäe nõlva kopa lõid, loomaks paika rajatavale vabadussambale. Leiud ei olnud mõistagi saladused arheoloogidele-ajaloolastele, kuid ega nemadki päris selgeltnägijad ole: Harjumäe (s.t. Ingeri bastioni) muldkehas avastati kärjekujuliselt paiknevad müürid 29. aprillil täiesti ootamatult, sest ühelgi bastioniplaanil polnud neid kujutatud. „Arvasin, et seal pole midagi peale treppide,“ ütles väljakaevamisi juhtiv arheoloog Villu Kadakas. Ingeri bastioni müüridega (nähtavad mööda Kaarli puiesteed) paralleelselt või risti rajatud tugimüüristik toetas bastioni idapoolse flangi kahurite platvormi ja pärineb 17. sajandi lõpust või 18. sajandi algusest, nagu ka esimene leid: Harju tänava ääres Meyeri trepi kõrvalt välja puhastatud ja säilitatav eskarpmüür.

Iga arhitektuurilise leiu järgselt kogunevad kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse eksperdid väärtuste hindamiseks ja edasise tegevuskava otsustamiseks. Kui alul oli ajakirjanduses omajagu juttu lammutamisest ja mulla alla tagasi matmisest, siis õnneks on muudetud suunda. Vabaduse väljaku alt, kuhu kavandatakse maa-alust autoparklat, tulid ilmavalgele veel kaitserajatisi, näiteks tenail ehk teravnurksete tulepesadega kindlustus, mille ülesanne oli oma sakkidega kaitsta kahe bastioni (Harjumäe-Ingeri bastioni ja Inglise kolledzhi põhjaküljel avatud Uue poolbastioni) vahel oleva pikka sirget kurtiinvalli.

Praeguse väljaku asfaldi tasapinnast umbes 6 meetri sügavusel asus vallikraav, mis erinevalt näiteks Schnelli tiigist oli väga suure langusega alates Toompea tänavast (Okupatsioonimuuseumi nurgast), ning sellest tulenevalt pole vallikraavis kunagi vett olnud. Lisaks ilmnes hästi säilinud kaarjas vallikraavi väliskülg ehk kontreskarp, müür, mis toetab vallikraavi ja kerkib selle põhjast praegu 3,5 meetri kõrgusele.

Muistsed müürid on taastamatu ressurss

Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Jaan Tamm on müüride lammutamise vastu teravalt sõna võtnud, öeldes, et Harjumäel on tegu haruldase kolmeastmelise bastioniga, mida ei leidu üheski Eesti lähiriigis. „Uut kultuuri ei saa ehitada vana kultuuri hävitamise hinnaga,“ kommenteeris Tamm, kelle arvates võinuks laskevallide konstruktsioonide säilitamiseks vabadussamba tõsta kavandatust poolteist meetrit kõrgemale, samba asukohta muutmata. Arheoloog Villu Kadakas: „17. saj. sõjad hävitasid enamiku Eesti linnustest ja mõisatest, niisiis on selle ajastu kultuurimälestised taastamatu ressurss nagu nafta, neid ei teki juurde. Siin ei olegi midagi põhjendada -- põhjendama peaks hoopis lammutamist, mitte säilitamist.“

Praeguse seisuga jääb suurem osa müüre alles. Üllatusena tulnud Harjumäe nõlva madalama laskevalli kivikonstruktsioonid lammutati, aga eskarpmüürid jäävad vaadeldavateks. Nendelt võetakse esialgse 2,5 meetri asemel vaid 60 cm ulatuses pealmist kihti maha ja muinsuskaitse nõudel tehakse neile rajatav trepp järsem. Ja nii uskumatu kui see ka ei tundu, hakkavad autod parkima maa all, avastatud Rootsi-aegsete müüride vahele, mida konserveeritakse ja kasutatakse parkla seintena! Arvatavalt tehakse müüride sisse vaid läbisõiduava. Kas see on sobilik ja mida UNESCO sellest arvab? Kas oleks teisi variante?

"Taas põrutav leid: torn 15. sajandist"

Selline oli 9. juuli Eesti Päevalehe esikülje uudis. Fotol paistab Estonian Airi büroo ees kõnnitee ja torude alt keskaegse linnamüüri eesväravatorni alumine osa. Ehitajad leidsid selle päev varem maa-aluse parkla kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniliine rajades. Järgmisel päeval kaevati välja tema paarimees, Harju eesvärava läänetorn ning langetati otsus neid valgustada ja klaasi all nähtavaks jätta. Tänu avastustele korrutas meedia ajaloopärleid: Harju väravat mainiti esimest korda 1361.a. kui Sepa väravat (smedeporte) ja Harju tänav kandis tol ajal Seppade tänava nime; värava neljakandiline peatorn (asus Müürivahe ja Harju tn nurgal) oli viiekorruseline ja 21 m kõrge ning peale peatorni oli kaks eesväravat. Kogu värav koosnes 4 väravatõkkest, 5 kaitsetornist, vesiveskist ja paistiigist koos hobuse jootmise kohaga. Eesväravad lammutati 1862. ja peavärav 1875. a., kui Harju tänav oli kujunemas moodsaks linna esindustänavaks.

Veel selline kirev seik, et 1535.a. hukati eel- ja peavärava vahel parun Johann von Üxküll, kes oma linna põgenenud talupoega surnuks piinates oli räigelt rikkunud linna õiguskorda. Tegu oli Tallinna linna võimu kehtestamisega parunite omavoli vastu.

Kadunukeste vaimud on taas päevakorral ka Roosikrantsi tänava ja Kaarli puiestee nurgal, kus puiestee taasavamine autoliiklusele seisab surnute taga. Endist püha Barbara surnuaia rahu raputati esmakordselt Tallinna panga hoone ehitamisel kümne aasta eest. Möödunud nädalaks oli seal leitud enam kui 50 luukere, mida Siselinna kalmistule ümber maetakse. Kalmistule on maetud üheksa kihti surnuid alates 14. sajandist ning seal asub kolm katkuohvrite ühishauda 17. sajandist. Väljakaevamiste juhi sõnul kaevavad nemad välja vaid pealmise kihi, kuhu inimesi maeti viimati 19. saj.

Vabaduse väljak laiendatakse esplanaadina mööda Ingeri bastionimüüri ehk Harju orgu Toompea tänava/Kaarli kiriku suunas. Kaarli puiestee äärsed tenniseväljakud on kadunud, korda on tehtud endine tennisekohvik. Jalge alla mahub kunagi üle 400 auto. Detailplaaningus on kirjas: „Vabaduse väljakult kulgeks lai trepp valgusküllasesse ja avarasse osaliselt klaaskatusega jalakäijate tunnelisse...“ Elame-näeme!

Kui vabadussamba ja Vabaduse väljaku mõte on minevikus raskelt kätte võidetud vabaduse austamine ja pühitsemine, siis selles paigas sobib vohava ajaloo erosiooni asemel just mineviku tunnetamine käegakatsutaval moel. Minevik pakkus ise välja oma detailplaneeringu.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus