Isadepäev on teie pool ookeani tulnud ja läinud. Eestis võib see vahel ununeda, kuna siin pühitsetakse isadepäeva hoopis novembris. Aga et mu oma kallis isa elab Kanadas ja tema ei lähe ju iial meelest, soovin tagantjärele veel kõikidele isadele palju õnne!
„Isadepäeva tähistati esmakordselt 1910. aastal Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Spokane'i linnas. Ametlikult kuulutati see päev Ameerikas riiklikuks pühaks 1966. aastal president Lyndon Johnsoni valitsemise ajal. Traditsiooni algatas naine, kelle sõjaveteranist isa oli pärast abikaasa surma üksinda kuus last üles kasvatanud. Põhja-Ameerikas on isadepäev juunikuu kolmandal pühapäeval, meil aga skandinaavia kombe kohaselt novembri teisel pühapäeval,” selgub Vikipeediast, interneti eestikeelsest entsüklopeediast.
Mullu novembris ilmus Eesti isadepäevaks hästi tore raamat, milles tuntud noored isadest kirjanikud esitavad oma lastele vallatuid ja vaimukaid unejutte. Raamat, mida tutvustasin siin veergudel kuu aja eest emadepäeval, oli selle raamatu idee jätk. Mõlemad raamatud on välja andnud ajakiri Pere ja Kodu; isade jutte illustreeris kunstnik Jüri Mildeberg, emade omi tema naine Piret Mildeberg.
Palju tähelepanu pälvinud isade juturaamat püsis müügi edetabeli esikümnes ilmumisest jõuludeni välja, ja eriti kõva sõnana oli see kaks nädalat edetabelis eespool ülemaailmsest lastelemmikust Harry Potterist. „Ruttu tuttu“ valiti 2005. a. parimaks lasteraamatuks ehk „Aasta rosinaks“ ja 25 kaunima eesti raamatu hulka.
Raamatus meelitavad lapsi unenägudemaale kirjanikud Karl-Martin Sinijärv (tütar Hedo Hell, 13); Veiko Belials (Mari-Liis, 10); Andrus Kivirähk (Kaarin 12 ja Liisa 7); luuletaja Contra ehk Margus Konnula (Herbert 4 ja Verner 2); Jürgen Rooste (tütar Hõbe 4); Jaanus Vaiksoo (August 14, Johanna 6 ja Juulius 3); Kivisildnik ehk Sven Sildnik (Mattias 18 ja Iris Epp 5); Peeter Sauter (Kustas Jo 16, Mia Susanna 14, Jana Pipa Maria 10, Ekke Peeter 7, Mark Artur Stefan ehk Rull 5 ja Sissi Margaret 2); näitekirjanik Jaan Tätte (Jaan 17 ja Kunter 15) ja Peep Pedmanson (Pille-Riin 16 ja Herman 1).
Piret Õunapuu on kirjutanud raamatus „Pühad ja kombed“ (kirjastus Tänapäev), et isadepäeva pidamine on emadepäevast tagasihoidlikum. „Kuigi tänapäeval ei pruugi kehtida vana traditsiooniline rollijaotus, on isadepäev tunduvalt raskem juurduma kui emadepäev. Üks põhjus võib ollagi just selles, et tänapäeva Eestis kasvavad paljud lapsed ilma isata.”
Tõepoolest, kuid isadepäev on kindlasti perepüha ja selle päeva mõte ongi süvendada isade ja laste vahelisi suhteid. Ning kui seda isa pole, siis on vast vanaisa, onu, või mõni muu tore ja muhe isalik kuju, kes kahtlema naudiks nende juttude ettelugemist.
