See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/markmik-emade-lood-ja-laulud/article13324
Märkmik: Emade lood ja laulud
19 May 2006 Riina Kindlam
Oli kaunis emadepäev, rohkete kontsertide ja üritustega. Päike paistis laussinitaevas, nagu juba mitmendat nädalat, ja toomingad olid õites. Eesti Televisioon näitas 14. mai keskpäeval otseülekannet Estonia kontserdisaalis toimunud Emadepäeva kontserdilt, kus kõneles president Rüütel ja aasta emaks kuulutati eesti murrete uurija ja koguja, teadlane Eevi Ross. Sõbranna kutsus mind Kadriorgu, kus toimus veel üks emadele pühendatud kontsert, aga mina jäin koju tõlkima (tegelikult vaatasin ühe silmaga iga pühapäevahommikust saadet Tähelaev, kus külaliseks oli sadade laululaste armastatud õpetaja Ave Kumpas.)
Piret Mildebergi illustreeritud uue raamatu "Hääd ööd! Emade õhtujutte" kaas. Lugusid vestavad tuntud kirjanikest emmed: Kauksi Ülle, Piret Raud, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Eva Koff, Kati Murutar, Maarja Undusk, Merca (Merle Jääger), Aidi Vallik ja Tiia Kõnnussaar. Raamatu on välja andnud ajakiri Pere ja Kodu.<br>  <br>        - pics/2006/13336_11.jpg
Piret Mildebergi illustreeritud uue raamatu "Hääd ööd! Emade õhtujutte" kaas. Lugusid vestavad tuntud kirjanikest emmed: Kauksi Ülle, Piret Raud, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Eva Koff, Kati Murutar, Maarja Undusk, Merca (Merle Jääger), Aidi Vallik ja Tiia Kõnnussaar. Raamatu on välja andnud ajakiri Pere ja Kodu.

Kogu päeva vältel mängiti telesaadete vahele Hedvig Hansoni laule tema uuelt laserplaadilt „Ema laulud”. Hedvig on ise väikese Holgeri ema; poisi isa on plaadile salvestatud laule saatev kitarrist Andre Maaker.

Õhtul näitas ETV Tallinna Raekoja platsil toimunud vabaõhukontserti „Kingi emale üks kena päev”, millega koguti raha Pelgulinna Sünnitusmajale kardiotokograafi ostmiseks. Seal musitseerisid ja rääkisid oma emadest Chalice (Jarek Kasar), Liisi Koikson, Rein Rannap, Olav Ehala, ansambel Kiigelaulukuuik jt. Kuulajaid oli tuhandetes.

Emadepäeva-eelsel reedel toimus Kohilas esimest korda põnnideparaad, kus üle 100 ema koos vankrites siputavate sülelastega tegid mõnekümne-minutilise rongkäigu vallarahva ergutuste saatel. Idee algataja, valla kultuurinõunik Anneliis Kõiv: „Põnnide paraad on hea võimalus näidata, kui palju on vallas järelkasvu tulemas, et kuskil Kapa-Kohilas on samuti elu!”

Postimehe nädalalõpuleht kirjutas naistest, kes edukalt ühendavad tippsporti ja lastekasvatamist: Eesti väledaimal naisel Katrin Käärdil (100 m jooksus 11,57) on 5-aastane tütar Karoli, kahel olümpial osalenud suusataja Silja Suija on kolme lapse ema, epeevehkleja Irina Embrich on aastase tütre kõrvalt toonud tiitlivõistlustelt kolm medalit ja kolme poja ema Kristel Veskioja pürib tänavugi Soomes toimuvale karate MM-ile. „Kuna toitsin Anetet rinnaga, pidin ta võistlustele kaasa võtma. Söötsin enne ja pärast starti, pere toetuseta poleks niisugune asi võimalik,” seletab praegu Prantsusmaa karikasarjas esikohta jagav jalgrattur Grete Treier (28), kelle treeneriks on abikaasa Edgar.

Samas laupäeva Postimehe lisas Arter kirjutati nendest naistest „kes söandavad rahumeelse elu pahupidi pöörata ja tuua küpses eas perre veel ühe väikse ilmakodaniku” – intervjuu Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof. Margit Sutropiga (42). Margiti abikaasa on Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja lapsed Siim (20), Ingi (17) ja „täiendav (rõõmu)koorem”, pesamuna Meelimari (3).

Teemat jätkab emadepäevajärgne Postimehe juhtkiri: „Ehk just siin peitub eesti rahva kestmajäämiseks kasutamata vara? Sellal, kui riiklikul tasandil on nuputatud, mismoodi noori naisi karjääriredelilt korrakski sünnitama peibutada, on küpsed naised sootuks unustusse jäetud. Need naised, kes söandavad keskea künnisel minna teisele ringile, on negatiivse iibega maadleva Eesti alahinnatud kangelannad.” Jutt käib põlvkonnast, kes sünnitasid sageli 20ndate eluaastate alguses, kui oldi ise üliõpilased. Tegelikult on uuel Eesti ajal ka esmasünnitajate keskmine vanus üha tõusnud, kuigi tänavapildis ja isegi eelpoolmainitud sportlasi arvestades, on sünnitajad üldjuhul ikkagi tunduvalt nooremad kui Kanadas.

Hetkel on teatud määral sünnituste laine; mõjuriteks nii emapalk kui ka see, et varem sünnitamata jätnud naised (kes vahepeal karjääri, õppimise, reisimise, vms nimel sünnitamisega viivitasid, tekitades seega muuseas olulise demograafilise lünga 1990ndate lõpus), on nüüd pereloomiseni jõudnud.

Küps on iseenesest ilus sõna, kuid keskea künnisel…? Kas 40 on tõesti Eesti mõistes keskea algus? Mitte kui kõnealuseid küsitleda! Kunagi võis olla, aga ajad ja olud on muutunud ning ka eesti naised ühes nendega, eriti kui pidada silmas juhtkirja lõpetavat saladust: „Naine püsib noor, kuni vähemasti ükski tema laps on noor”. Egas mujaltki vanaemade läte. Võibolla toimubki mõlemalt poolt keskpõrandale kokku, uhkesse jõuikka koondumine? Elagu võimaluste- ja emaderohke, küps vabariik!

PS: Paljude antud raamatus üles astunud kirjanike esiklapsed sündisid Eesti taasiseseisvumise eel ja viimased veel üpris hiljuti. Kauksi Ülle vanim laps on Maali (21) ja noorim viiest Leelo (2); Kati Murutari vanim laps on Richard (17) ja viies sünnib juuni alul; Maarja Unduski (Ellen Niidu ja Jaan Krossi tütar) vanim tütar on Marion (21) ja neljas laps Joosep (3); Pere ja Kodu peatoimetaja Tiia Kõnnussaarel on pojad Indrek (16) ja Martin (5). Kerttu Soansi ja tema abikaasa, Torontost pärit Peeter Tammisto tütred Olivia (6) ja Sirel (4) sündisid ka paarile "küpses" eas.
Märkmed: