Marit Mäesaar: laulupidu on üks väheseid hetki, kus eestlane kannatab enda kõrval teist eestlast (3)
Eestlased Eestis | 26 Jun 2017  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2017/06/49947_001_t.jpg

Postimees
22. juuni 2017
XI noorte laulupidu. | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

http://www.postimees.ee/415551...

Seoses peagi saabuva XII noorte laulu- ja tantsupeoga ning Postimehe 160. sünnipäevaga avaldame Eesti inimeste 160 mõtet laulu- ja tantsupeost.

Eesti inimestele sai esitatud küsimus: «Miks on meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja?» Postimees avaldab mõtteid laulu- ja tantsupeost kuni peo alguseni.

Koorijuht Tallinnast Mari Kalling

Kuna ma olen ise koorijuht, siis ütlen, et muidugi on vaja, sest see hõlmab üsna suure osa minu tööst.

Aga miks seda tervele eesti rahvale vaja on? Minu jaoks on see peaaegu sama hea kui küsida, miks meil on jaanipäeva vaja?

Laulupidu on justkui eesti rahva püha. Traditsioon, milleta ei kujutaks Eestit ettegi. Ja veel selline püha, mis on hoole, armastuse ja suure tööga ette valmistatud. See tunne, mis tervet suurt laulukoori ja tantsugruppi valdab, on ju sõnuseletamatu. Lisaks saavad osa ja tunnevad end sama erilistena kuulajad/vaatajad. Kokku tekibki see ühtekuuluvustunne, mis on üksnes laulupidudele omane.Kuna eestlased on pigem kinnisemad ja vaoshoitumad, siis lauldes ja tantsides tuleb ka kõige tuimemast inimesest emotsioonid välja ja mis peamine, ühtäkki julgeb seda ka teistele välja näidata.

Laulu-ja tantsupidu on vaja meeldetuletamaks ja väärtustamaks meie kultuuri ja kaunist eesti keelt. Laul ja tants on nende esiletoomiseks parimad vahendid.

Tudeng Hanna-Loora Pankin

Sellepärast, et ühendada Eesti rahvast ja et tekitada ühtsuse tunnet. Meil on väga ammusest ajast olnud laul olulisel kohal. Oleme end vabaks laulnud ja laulupidu aitab meil seda meeles hoida.

Koolidirektor Tiit Aedmäe

Tänapäeval on vaja, kuna seda on viimased sada ja rohkem aastat vaja läinud, siis võib sada aastat minna veel edasi. See on hästi eesti rahva oma.

Rahvatantsu õpilane Koerust Markus Aare

Kõik inimesed ei laula ega tantsi, kuid laul ja tants jõuab läbi esinejate peaaegu igasse kodusse.

Suure-Lähtru küla elanik Raimond Danilov

Ma arvan, et se eon Eesti rahva jaoks traditsiooniline üritus. ja toob Tallinnasse suvel palju rahvast kokku. Ma arvan ka, et see on kooliajast südamesse jäänud asi. Inimesed lähevad laulu- ja tantsupeole hiljem tagasi, et seda sama noorena kogetud tunnet taas saada, mis neil kunagi oli.

Õpetaja Enn Kerge

Ma arvan, et see on üks vanemaid traditsioone ja igajuhul tuleb seda jätkata. See liidab meie rahvast ja on end igati õigustanud, toimib hästi. Lastele meeldib tantsida rahvatantsu, meil on väga tugev kaader, kes seda pidu ette valmistab ja näen, et see võiks püsida ka edaspidi.

Rahvatantsu juhendaja Jõgevalt Ave Anslan

Laulu- ja tantsupeo traditsioon on üks oluline osa meie rahva kultuuripärandist. Kõige muu kõrval pean laulu- ja tantsupidude juures väga tähtsaks selle emotsionaalset väärtust. Pidu saab ikka ja jälle läbi, kuid tunne jääb alles. See ühine tunne, mis samas on väga isiklik ning igaühe jaoks isemoodi eriline.

Aednik Marit Mäesaar

Ma arvan nii, et laulupidu on üks väheseid hetki, kui eestlane suudab kannatada enda kõrval teist eestlast ja veel seejuures õnne tunda.

Laulu- ja tantsupeo sõber Kairi Seiton

Laulupidu on kooskäimise ja -olemise üritus, kus tekib ühtsuse tunne. Tunne, et kuulud kuskile. Kuulud eestlaste hulka ja eestlaste perre. Mõnus muusika, atmosfäär ja just see uhke eestluse tunne on põhjused, miks meil tänapäeval laulu- ja tantsupidu vaja on.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
soovitaja27 Jun 2017 12:20
Pole hullu Lembu27 Jun 2017 00:04
'Üks väheseid hetki, kus eestlane kannatab enda kõrval teist eestlast'.

Naljakas kommentaar, aga omamoodi tõde.

Elades Eestis viimased 20 aastat, olen ilmselt alles hiljuti jõudnud järeldusele, et eestlased siin pool ookeani pole midagi erilist.

Oleme pea täienisti rabatud/ hõivatud tõsises olmevõitluses. Pole midagi eriti ilusat meie iseloomus välja arvatud, et oleme ikka veel suhteliselt maalähedased, mis veel päästab imporditud võltsmõtlemisest, võltsnaerust. Aga tõusikud, kellele on tõepoolest 'kaaseestlane' tema lemmik sõõk, ikka koorivad nii palju kui suudavad.

Väliseestlane oli toredam olla (vähemalt vanasti), sest meil seal käis eestlus kõik hobikorras + puhtast aatelisusest ja kohusetundest. Alguses raskustes, hiljem heaolu tingimustes. Mõlemad olid ilusad ajad.

Siin sööme eurositta. Arvamusliidrid meelsasti (häbenematult ja süüdimatult) lakkuvad ideoloogilist panni, mitte eriti teistmoodi kui tegid heade kommunistidena, nõuka ajal. Kellel on irooniameelt ja armastab absurdi, on siin palju nautida.

Rahvana, näitame üksteisele kui head on meie autod. Vähemalt riiki riigis, nimega Tallinnas.

See ei tähenda, et ma kokkuvõttes ei taha olla eestlane - ikka tahan - sest see on mu vaba valik. Sest mu endine alternatiiv tasapidi muunduda (koos oma perega) keskmiseks Põhjaameeriklaseks hirmutab mind tublisti rohkem. Minu kogemuses- ja räägi ainult eda eest - tähendas see oma identiteedi mahasurumist; Vabatahatlikku allumist telekakultuurile (sissepumbatud naeruga -'canned laughter'- kui elustiil). Võimalikult välditav, jah. Aga siiski ohtlik.

Kõik teeme omi otsuseid ja elame sellega. Häid inimesi on igal pool.
avastusest üldistuseni26 Jun 2017 11:52
Aednik Marit Mäesaar on jõudnud jareldusele, et just nii ongi! Eks Karl August Herman. Jakob Hurt, Lydia Koidula, Juhan Liiv, C.R. Jakobson, Fr. R. Kreutzwald, kaasaegsematest Gustav Ernesaks, Roman Toi jmt ei suutnud ju samuti enda kõrval teisi eestlasi kannatada! Meie aga näe! kannatame enda kõrval välja POSTIMEHE, kes "targa" väljaütlemise pealkirjaks ülendab ning sellest veel ka üle riigi pasundab!

Loe kõiki kommentaare (3)

Eestlased Eestis
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus