Margiseeria Eesti Vabariigi riigipeadest
Eestlased Eestis 27 May 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Peep Pillak

Riigikantselei ja Eesti Post esitlesid 9. mail Stenbocki majas postmarkide seeria “Eesti Vabariigi riigipead 1918 – 2018” esimest marki, millel on Otto August Strandmani portree. Nii postmargi kui ka esimese päeva ümbriku on kujundanud Lembit Lõhmus. Margi nominaalväärtus on 5. 50 ja trükiarv 140 000.

Otto August Strandman sündis 1875. aasta 30. novembril Virumaal Undla vallas Vandu külas. Ta astus 1899. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kuid jätkas õpinguid Peterburi ülikoolis, mille lõpetas 1903. aastal. Seejärel töötas ta advokaadina Narvas ja Tallinnas ning oli aastatel 1904–1905 Tallinna linnavolikogu liige. Kuna ta oli seotud 1905. aasta revolutsiooniliste sündmustega, siis pidi ta kodumaalt lahkuma ja elama 1909. aastani pagulasena Šveitsis ning mujal.

Otto Strandman oli 1917. a. Eesti Ajutise Maanõukogu liige ja esimees ning täitis kohtuministri ülesandeid ja vangistati seetõttu Saksa okupatsioonivõimude poolt 1918. aasta suvel. Pärast Saksa okupatsiooni oli Strandman uuendatud Ajutises Valitsuses välis- ja põllutööminister. Otto Strandman oli Asutava Kogu liige, 1919 Eesti esimese parlamentaarse valitsuse pea- ja sõjaminister ning 1920 – 1921 välis- ja kohtuminister. Otto Strandman valiti Riigikogu esimeseks esimeheks ja ta kuulus ka järgnevatesse Riigikogu koosseisudesse, oli välis-, raha- ja kaubandus-tööstusminister. Aastatel 1927 – 1929 oli Strandman Eesti Vabariigi saadik Poolas, ühtlasi ka Tšehhoslovakkias ja Rumeenias. 1929. aasta juulist kuni veebruarini 1931 sai temast tööerakonna, kristliku rahvaerakonna, rahvaerakonna, põllumeestekogu ja asunike koondise koalitsioonivalitsuse riigivanem.

Aastatel 1933 kuni 1939 oli Strandman Eesti Vabariigi saadik Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias ja Vatikanis, asukohaga Pariisis. 1939. aastal otsustas Otto Strandman halvenenud tervise tõttu avalikust elust tagasi tõmbuda, et veeta vanaduspäevad Kadrinas asuvas Kadapiku talukohas. Paraku ei jäänud ka see väike ja vaikne Eesti maakoht dramaatilistest sündmustest väljapoole. Saanud kutse ilmuda NKVDsse, võttis Otto Strandman 1941. aasta 5. veebruaril ise endalt elu. Otto Strandman maeti 7. veebruaril Tallinna Siselinna kalmistule.
Järgnevalt on Eesti Postil kavas riigipeade sarjas välja lasta postmargid, millel on riigivanem Juhan Piibu ja president Lennart Meri portreed. Esimese sünnist möödub järgmisel aastal 125 ja teise sünnist 80 aastat. Plaani järgi peaksid aastaks 2018 kõik Eesti Vabariigi riigipeade portreed olema saanud postmargile. Kindlasti aitab see tänuväärt ettevõtmine tutvustada meie riigijuhte laiemalt.

Peep Pillak
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus