Eestis tähistati tänavu taasiseseisvumispäeva mitmete muljetavaldavate üritustega. Tegemist oli teatud mõttes juubelihõngulise aastapäevaga, sest vabaduse esimeste arglike kiirte koidust möödub sel aastal 20 aastat – nii ERSP loomisest kui öölaulupeost.

19. augusti õhtul alanud ja 20. augusti varastel hommikutundidel lõppenud öölaulupeole „Märkamisaeg“ Tallinna lauluväljakul oli kogunenud kümneid tuhandeid inimesi, mõnedel hinnangutel kuni 80.000.

Valitses eriline, rahvuslikult ülev ja emotsionaalselt ülesköetud õhkkond. Lauluväljakul lehvisid tuhanded Eesti lipud, näha oli ka Gruusia lippe; hõljusid rahvusvärvides õhupallid.
Öölaulupidu algas aplausiga Eestile olümpiakulla toonud kettaheitjale Gerd Kanterile. Suurelt ekraanilt näidati Kanteri kulla võitmise hetke. Mitmed esinejad põimisid hiljem Kanteri võidu laulusõnadesse.

Hümni ajal tõusid kõik lauluväljakul viibinud inimesed püsti ja laulsid kaasa.

Laulukaare alla kogunenud ligikaudu 3000 koorilauljat. Dirigendipuldis olid Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Tiia-Ester Loitme, Laine Jänes, Aarne Saluveer, Ants Üleoja, Jüri-Ruut Kangur, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten.

Läbiva süzheega programm oli üles ehitatud muusikalis-ajaloolisele teljele. Ettekandele tulid esmalt regilaulud, siis koorilaulud eesti klassika varasalvest – „Koit“, „Tuljak“, „Mu isamaa on minu arm“, „Laul Põhjamaast ja „Ärkamisaeg“, seejärel paarikümne aasta tagused isamaalised laulud nagu „Viis isamaalist laulu“ ja „Ei ole üksi ükski maa“. Lõpuks lauldi ka punklaule ja tänaste noorte heliloojate-solistide loomingut.

Kontserdil esinesid lisaks koorilauljatele Metsatöll, RAM, Koit Toome, Liisi Koikson, Voldemar Kuslap, vennad Johansonid, Riho Sibul, Peeter Volkonski, Ivo Linna, Tõnis Mägi jpt.

Pool tundi enne südaööd saabus peole president Toomas Hendrik Ilves, kes pidas uue päeva esimesel tunnil kõne (vt. teisal).

Laulupiduliste tunded jõudsid haripunkti Tõnis Mägi esinemise ajal.

Pärast ametliku osa lõppu astus lavale veel Gruusia ansambel, kes küünlaid käes hoides paar laulu esitas.

Öölaulupeo pealavastaja oli Margus Kasterpalu.

Lugedes eesti pressis ilmunud reportaazhe ja vaadates videokatkendeid, oli kõigil neil, kes osalesid esimesel öölaulupeol 20 aastat tagasi, südamest kahju, et ei saanud nüüd seda erilist sündmust kaasa elada ja taas ärkamisaja laule laulda.

Heinz Valgu sule läbi laulva revolutsiooni nime saanud ainulaadsed öölaulupeod on toonud Eestile kuulsust kogu maailmas. Eesti taasiseseisvumise lugu on ju tegelikult nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud hirmu kadumise lugu. 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate algul kasvas iga päevaga vaimustatud ja rahvuslikult häälestatud inimeste hulk. Sellist suhtumist vajab Eesti ka praegu, sest maailma muutub üha hirmutavamaks. Mõelgem vaid Gruusia sündmustele. Rõõm tõdeda, et Eesti on Gruusiat selgelt ja jõuliselt toetanud.

„Märkamispeol on tõepoolest valitsemas ärkamisaja vaim – üleskutsed märgata märkamispeol Eesti kõrval ka Gruusiat annavad sellest igati positiivselt märku. Kuni suudame sellist vaimu hoida, võime tulevikku kõigist probleemidest hoolimata vaadata lootusrikkalt,“ kirjutab Isamaa ja Res Publica Liidu liige Mart Laar oma partei võrgulehel.

Eestis tähistati taasiseseisvumise aastapäeva mitmete teistegi pidulike sündmuste ja rahvapidudega.

Tallinnas Tammsaare pargis oli lastele avatud „Teadmiste õu“– tulvil põnevaid teadusega seotud tegevusi ja katseid. Raekoja platsil toimus pärastlõunal kontsert „Klassika hitid“, kus Üle-Eestilise Noorte Sümfooniaorkestri esituses kõlas valik maailmamuusika varasalve parimatest paladest.

Kumus toimus presidendi vastuvõtt kultuuritegelastele,. Eesti taasiseseisvumisele kaasa aitamise eest sai presidendilt sümboolse mälestuskivi Lagle Parek. President pidas üritusel ka kõne, kus ta mh hurjutas intelligentsi selle eest, et nad pole võtnud piisavalt sõna Gruusia kriisi kohta. Samuti kutsus ta intelligentsi üles tegema endast kõik säilitamaks eesti keele ilu, sest eesti keele sära on praeguste „forvaardimiste“ jms anglitsismidega hääbumas.

Taasiseseisvumispäeva tähistati ka 21.-22. augustil toimunud rahvusvahelise konverentsiga „Riikliku iseseisvuse taastamine parlamentaarsel teel aastatel 1990-1992“.

Pakume siinkohal lugejatele väikese pildigalerii suvisest Eestist, täpsustamata, milliste kohtade ja vaatamisväärsustega tegemist on. Nii et – head nuputamist.

Olgu siiski lisatud, et kõik need pildid kõnelevad sellest, et elu Eestis läheb jõudsal sammul edasi.
(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EE)

Märkmed: