Maniakaalne salastamine. (1)
Eestlased Eestis 24 Mar 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Toomas Kümmel
 - pics/2015/03/44646_001.jpg


On kurb tõsisasi, et meie poliitiline süsteem tänasel kujul genereerib tsentraliseerimist ja ka salastamise maniakaalset pealetungi.
Viimane kurb näide on Riigikogu VEB-fondi uurimiskomisjoni helisalvestiste salastamine. Riigikogu kantselei andis siiski teada, et üheks aluseks nende salastamisele on terrorismi rahastamine ja rahapesu. Hea teada muidugi! Vähemalt ei ole juhtunud nii, et salastamise põhjus on ka salastatud. Veidi enne VEB-fondi uurimiskomisjoni trilmat oli vaibunud skandaal seoses sooviga hävitada Riigikogu kõigi komisjonide helisalvestised.

Siinkohal tasub ka meenutada, et Riigikogu juhatus tegi 22.01.2015 Riigikogu kantseleile ülesandeks täita esitatud teabenõuded Riigikogu komisjonide (k.a. uurimis- ja erikomisjonide) helisalvestiste osas. Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles sellel puhul pidulikult ajakirjandusele: "Juhatus tegi lõpu riigikogus viimased kümme aastat väldanud komisjonide istungite valikuta salastamisele. See on olnud enamikul juhtudel tarbetu ja toonud kaasa usaldamatuse riigikogu suhtes. Riigikogu ei vaja enda ja rahva vahele vallikraave ja müüre."

Huvitav on muidugi seegi, et ilmselt on siis salastatud ka minu enda komisjonis antud ütluste helisalvestis! Samuti nende ütlusi andnud inimeste helisalvestised, kes on mulle teatanud, et neil ei ole nende avalikutamise vastu midagi. Nii et, seltsimehed, võibolla Brežnev ikka polegi surnud?

Usun, et vähesed panid tähele, kuidas maniakaalsele salastamisele ka seaduslik alus anti. Karistusseadustiku muudatustesse sokutati sisse ka see "väike" parandus, §316 kehtetuks kuulutamine:

§ 316. Teabe õigusliku aluseta salastamine ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe valel õiguslikul alusel, vale salastamistaseme ja -tähtajaga salastamine
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 316. Teabe õigusliku aluseta salastamine ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe valel õiguslikul alusel, vale salastamistaseme ja -tähtajaga salastamine

(1) Teabe õigusliku aluseta salastamise või riigisaladuse või salastatud välisteabe valel õiguslikul alusel, vale salastamistaseme või -tähtajaga salastamise eest eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist –
karistatakse rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo toime pannud isik ei vabane vastutusest, kui pärast sellise kuriteo toimepanemist teabe salastatus kustub või kui riigisaladuse või salastatud välisteabe salastamise õiguslikku alust, salastamistaset või -tähtaega muudetakse.
[RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]

Seega võib igasugust teavet Eesti Vabariigis salastada ükskõik missugusel ettekäändel, kartmata sealjuures valedel alustel salastamise eest sisulist vastutust ja karistust selle teo eest.

Karistusseadustiku muudatuste eelnõus oli §316 kehtetuks kuulutamise põhjenduseks toodud:

KarS § 316 2 Teabe alusetu salastamise näol on tegemist selle menetleja distsiplinaarüleastumisega, mille eest piisab ka distsiplinaarvastutusest. Puudub vajadus lugeda selline tegu kuriteoks. (Seletuskirjas lk 81)

http://www.just.ee/…/karistu...

Vot nii!
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus