Mälestustahvel eestluse ja saarluse alalhoidjale Robert Kreemile
Eestlased Eestis 02 Jun 2008 OSEWR
    Trüki   E-post   FB     
Saaremaal sündinud ja üles kasvanud Robert Estor Kreemi võib tõenäoliselt pidada tuntuimaks eestlaseks laias maailmas. 30. mail möödus tema sünnist 85 aastat. 13. juunil on kavas avada Robert Kreemi sünnikohas Länga külas Tatterselja metsavahi talus mälestustahvel.
Robert Kreem oli mees, kes kogu oma elu pühendas eesti rahva vabaduse saavutamisele. Tema mälestusteraamatus „Vandega seotud“ on kirjeldatud päeva, mil ta sündis siia maailma: Oli ilus päikesepaisteline kevadpäev, metsad olid täis lindude laule. Vanas metsavahi talus Tatterseljal käib põlluväetamine ehk sõnniku vedu. Kogu suur pere on põllul, enne lõunat läheb pereema toitu valmistama. Kuid talgulised lõunale lähevad kostab 150-aastasest reheelamust kõvahäälne poisslapse nutt. See laps olin mina, kelle nimeks pandi Robert Estor Kreem. Sündis ta pere kaheksanda lapsena. Haridusteed alustas Robert Kreem Tiirimetsa koolis ja hiljem jätkas Kuressaare gümnaasiumis.

Salaorganisatsiooni juht

1940. a, kui Vene väed Eesti okupeerisid, algas eesti rahva totaalne hävitamine. Robert Kreemi algatusel moodustati noorte salaorganisatsioon, mille juhiks ta oli.
1941. a, kui poisse kodus polnud, arreteeriti tema isa ja ema. Noore mehe süda oli valu täis, sest Kuressaares oli NKVD mõrvanud üle 100 saarlase. Õnneks Roberti vanemaid nende hulgas ei olnud. Nemad viidi Tallinna vanglasse.
Kuna sakslased lõikasid suvel 1941 venelaste taganemistee ära, õnnestus vanematel Siberisse saatmisest pääseda.

Teenistus Saksa armees ja sunnitud lahkumine

Mis jäi siis noortel eesti meestel muud üle, kui minna vabatahtlikult Saksa armeesse võitlema okupantide vastu. Nii läks Robert Kreem koos oma kolme vennaga Saksa armeesse. Alguses kulges tema sõjatee idarindel Leningradi lähistel. Hiljem Peipsi ääres, kus purustati venelaste dessant.

1944. a pidas Narva rinne vastu 9 kuud. Ja kui sõjaõnn sakslastele lõpuks selja pööras, õnnestus Robert Kreemil käia Saaremaal, kohtuda veel oma isa ja emaga, mis jäi ka viimaseks kohtumiseks nende eluteel. Roberti sõjatee lõppes 1944. a Saksamaal.

Aktiivne tegevus paguluses

Saksamaal viibides õppis ta ühes sealses ülikoolis õigusteadust, õpingud jätkusid Ühendriikides. 1963. a lõpetas Robert Kreem Ottawa ülikooli, kus kaitses magistrikraadi sotsiaaltöö erialal.
Samal ajal oli ta aktiivne ühiskonnategelane – skautmaster ja väliseestlaste rahvusliku liikumise eestvedaja. 1970ndate alguses algatas ta väliseestlaste suurejoonelise ja tänaseni kestva projekti ESTO.
Robert Kreem oli ka hea sulemees. Ta on koguteose „Eestlased Kanadas“ kaasautor; oma sõjamälestusi kajastab ta raamatus „Vandega seotud“, aga on ka raamatute „Uus algus“ ,„Vananemine“ ja „Sotsiaaltöö teooria ja praktika“ autor.

Väliseestlaste ühendaja

Roberti elu suurtööks kujunes väliseestlaste ühendamine. Nii toimusid just tema algatusel 1972. aastal Torontos esimesed ESTO päevad.
1998. a ilmunud suurteoses „ESTO tee Torontost Tallinnasse“ annab Kreem ülevaatliku pildi väliseestlaste elust ja tegevusest vabas maailmas.
1996. a olid ESTO päevad Tallinnas, mis oli suur rahvuslik ühtekuulumispidu Tallinna lauluväljakul. Laulupeo tule süütas Tallinna raekoja ees ESTO isa – Robert Kreem.
2000. aastal oli mul võimalus Robert Kreemi kutsel viibida ESTO päevadel Torontos. See, mida ma seal nägin ja kogesin, jättis minusse sügava austuse oma kaasmaalaste vastu. Ainult suure töö ja visadusega töötasid eestlased võõra rahva keskel end heale järjele ja kandsid endas oma rahva kultuuri ning nende põhivõitlus oli vaba Eesti eest.
Robert Kreem on Saaremaa teeneteplaadi omanik, Eesti vabadusvõitluse muuseumi auliige, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auliige, autasustatud paljude medalite ja ordenitega nii kodu- kui välismaal. Pean oma kohustuseks jäädvustada teda kodumaa ajalukku. Robert Estor Kreemi elutee lõppes 16. augustil 2006 Torontos.

Robert Kreemi mälestuse jäädvustamine

13. juunil avame Länga külas Tatterselja metsavahi talus, tema sünnikodus, mälestustahvli. Üritusel kõlab Eesti hümn. Laulavad Tallinna meestelaulu seltsi meeskoor ja Tartu akadeemiline meeskoor.
Avakõnele järgneb kell 15.10 mälestustahvli avamine. Katte mälestustahvlilt eemaldavad Robert Estor Kreemi õde Ly Mootse ja õepoeg, kaugsõidu kapten Anto Tõrs.
Tervitussõnad vallavanem Kalmer Poopuult. Lõpetuseks kolm isamaalist laulu.
Kell 15.45 ärasõit Salmele, kus kl 16.15 avatakse näitus Robert Estor Kreemi elutööst. Sellele järgneb kl 16.30 algav seminar. Kella 18-ni kestva seminari kava on järgmine:
1. Saaremaa lahingud 1941–1944 a. Ettekanne Eesti akadeemilise sõjaajaloo seltsi liikmelt prof Mati Õunalt.
2. Robert Kreemi sugupuust, tema vanematest, õdedest ja vendadest kõneleb Enn Kreem.
3. Mälestusi Länga külast, kodutalust Maede; saksa ja vene sõduritest minu kodus kõneleb Johannes Tõrs.
Kell 18.10 algab Salme laululaval Robert Kreemi mälestusele pühendatud kontsert, kus laulavad Tartu akadeemiline meeskoor (dirigendid Alo Ritsing ja Made Ritsing), Eesti meestelaulu seltsi Tallinna meeskoor (juhatab dotsent Jüri Rent). Kontsert lõpeb kl 19.15.
Söök, jook kohapeal. Tantsuks mängib Kuuno Kassak.
Olete oodatud Suure Saarlase Robert Estor Kreemi mälestuspäevale.

Johannes Tõrs

(31. mai ajalehes Oma Saar ilmunud artikkel avaldatud toimetuse ja autori loal pisut kärbitult).
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus