Iga probleemi ja pahanduse puhul otsitakse süüdlasi, kelle kaela vastutust riputada. Vasakpoolsete vaadetega inimesed kasutavad juhust, väites, et turumajandus tekitas kriisi ja et valitsus peaks üha rohkem ja tugevamat järelvalvet rakendama turumajanduse ohjeldamiseks või isegi selle asendama mingi muu, valitsuse poolt kontrollitud süsteemiga. Tegelikult on siin tegemist nii vasakpoolse ideoloogia rakendamise kui ka turumajanduse väärkasutamisega.

Üheks vasakpoolsete poliitikute põhiprogrammiks on võimaldada kõigile kodanikele oma kodu omamist. See on inimlikult väga tänuväärne eesmärk. Kahjuks tekivad siin majanduslikud raskused. Ameerika demokraadid kasutasid selle eesmärgi saavutamiseks kahte valitsuse poolt loodud ettevõtet, mida tuntakse Fannie Mae ja Freddie Maci nime all. Viimased andsid nendele oma kodu ostjatele laenusid, millest tavalised laenuasutused keeldusid, kuna viimaste hinnagul puudusid laenuvõtjatel eeldused pikaajaliste laenude tagasimaksmiseks. Ameerikas tekkis kinnisvarade kõrg-konjunktuur, mis majade hindu kiiresti tõstis. Tänu sellele tekkisid Fannie Mae ja Freddie Maci kõrvale uued pangad, kes samuti kahtlaseid laenusid välja andsid. Viimaste tegevust võimaldas asjaolu, et Wall Street’i firmad ostsid nende laenuportfelle, mida nad hüpoteekide poolt tagatud väärtpaberitena (Mortgage Backed Securities) edasi müüsid. Neid pandi üha uutesse pakenditesse, mis nende tegelikku tagatiste väärtust veelgi vähendasid.

Hüpoteegi maaklerite arv kasvas. Kahjuks olid paljud vastutustundetud, sest, teenides komisjonitasu, müüsid nad hüpoteeke inimestele, kel oli tulevikus väga väike võimalus võlga tasuda ja ostetud kodu endale jätta, kuna tavaline 3-aastane soodsa intressiga hüpoteek tuli uuendamisele normaalse intressiga, mis oli esialgsest tunduvalt kõrgem. Võõrandati hulgaliselt maju, mis nende turuväärtust langetas. Paljud hüpoteegid olid suuremad maja algsest väärtusest, sest maaklerikomisjon ja esimese 3 aasta soodne intress olid osa hüpoteegist.

Wall Street’i firmad – investeerimispangad – olid samuti vastutustundetud või võtsid liigseid riske, kui nad neid osalt kahtlaste väärtustega pakendeid investeeringutena müüsid.

Siiski oli kõige selle aluseks demokraatide poolt läbisurutud seadusandlus, mis Freddie Maci ja Fanny Mae kaudu sundis majanduslikult ebaterveid laenusid tegema. Seda põhilist majanduslikku seadust, et laenudel peab olema majanduslikult tugev tagatis, ei saa valitsuse seadusandlusega mitte pea peale pöörata, nii nagu ei saa valitsus otsustada, et homsest peale hakkavad asjad alt ülespoole ja mitte ülevalt alla kukkuma!

See, et hüpoteekidega hädas olevaid inimesi ja liigset riski võtvaid Wall Street’i investeerimisfirmasid hakatakse valitsuse poolt toetustega välja aitama, ei ole õiglane nende suhtes, kes oma hüpoteeke korralikult tasuvad ja nende firmade suhtes, kes liigset riski ei võtnud. Nende taskust võetav tulumaksuraha aitab hooletuid.

Märkmed: