Eesti Elu
Majanduskommentaar: Majanduskriisist väljub Eesti oma eksportööride toel
Arvamus 30 Dec 2009  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Kaur Kivirähk, Intelex Groupi juhatuse liige

Viimane aasta on avaldanud märkimisväärselt mõju kogu maailma, sh ka Eesti majandusele. Finantskriisist alguse saanud globaalne majanduslangus on Eesti majandusele võrreldes paljude teiste riikidega ebaproportsionaalselt rohkem negatiivset mõju avaldanud. Sellise tugeva negatiivse mõju põhjusi on mitmeid ja on raske üle tähtsustada üht või teist põhjust. Järgnevalt annan ülevaate mõningatest tendentsidest, mis mulle ettevõtja ja majandusinimesena silma torkavad.

Eesti turu üldine majanduslangus on suurem kasvõi selle tõttu, et enne kriisi oli Eestis põhjendamatult suur majandustõus. See tõus oli tingitud peamiselt ülikiirest laenukoormuse tõusust, mis stimuleeris sisetarbimist ja hoogustas kinnisvara spekulatsioone, jättes samaaegselt varju Eesti ettevõtete ekspordivõime tõusu ja välisinvesteeringud majandusse. Pikaajalise majandustõusu aluseks saab aga olla ainult kõiki olulisi majandussektoreid arvestav tõus. Kui kinnisvara hinnad tõusevad ilma selleta, et neile mingit reaalset väärtust juurde antakse, ei ole sellest tekkiv majanduskasv pikaajaliselt püsiv. Püsiv majanduskasv peab tekkima tootlikkuse tõusu mõjul.

Näitena võiks tuua tehase, mis toodab kummikuid. Kui tehas suudab ilma uusi töötajaid palkamata suurendada oma toodangut 1000 kummikult 2000 kummikule, kasvab ettevõtte käive läbi tootlikkuse tõusu ja kasvab ka riigi majandus. Kui aga riik müüb siseturul 1000 kummikut sama hinnaga kui 2000 kummikut, kuna suurte vihmasadude tõttu on hind tõusnud, kasvab küll riigi majandus, kuid see ei ole püsiv. Põhjus on selles, et suured vihmasajud on paraku ikkagi lühiajaline nähtus. Viimati näitlikustatud olukord oli ka Eestis kinnisvarabuumi ajal.

Kui veidi üle aasta tagasi finantskriisi mõjul sisetarbimist kasvatav odav laenuraha otsa sai, oli põhiline majandust stimuleeriv rahavoog kadunud ja langus paratamatu. Kuigi majanduslangus on olnud erakordselt suur, ei ole see olnud ühtlane kõigi sektorite lõikes ja strateegiliselt oluliste sektorite majanduslangus on olnud õnneks suhteliselt väike.

Kui sisetarbimise kahanemise tõttu on märkimisväärselt vähenenud import, siis ekspordi langus on olnud märksa väiksem ja pigem tingitud osaliselt ka impordi vähenemisest. Nimelt on vähenenud kaupade osakaal, mida imporditi Eestisse plaaniga need siit uuesti välja eksportida.

Samas on selge, et uue ja püsiva majanduskasvu tekitamiseks on vaja tõsta tootlikkust, mitte tuua sisse odavat laenuraha. Tootlikkust on aga paljudel ettevõtetel raske tõsta, kuna siseturu ostuvõime on märkimisväärselt langenud. Õnneks on ka valitsus mõistnud, et Eesti majandus tuleb suunata siseturult välisturgudele. Paraku ei ole erinevad meetmed välisturgudele eksportimise hoogustamiseks veel jõudnud mõjuda, kuigi nende loomisega alustati juba siis kui kriis algas. Mitmete meetmete kiiret kasutusele võtmist takistasid paraku sisepoliitilised kemplused, mis kindlasti majanduse kiirele taastumisele kaasa ei aidanud.

Teiseks stabiilset majanduskasvu tagavaks võimaluseks on otseste välisinvesteeringute kasv. Välisinvestorite Eestisse toomiseks on aga vaja saavutada ennekõike stabiilsus. Kuna Läti lati devalveerimiskahtlused on toonud investorite arvates ebastabiilsuse kogu Baltikumile, on eriti oluline Eesti kiire liitumine eurotsooniga. See võimaldaks kasvatada usaldust just välisinvestorite silmis ja tõmmata siia investeeringuid, mida Eesti hetkel hädasti vajab.

Kuigi valitsuse tasandil Eesti toodangu eksporti toetatakse, ei ole ettevõtetel, kes siiani on tegelnud ainult siseturu nõudluse rahuldamisega, sugugi lihtne alustada ekspordiga. Peamised takistused pole mitte finantsvahendid, mida riik on valmis abi korras jagama, vaid just teadmised ja oskused. Tihtipeale pole kasu ka konsultatsioonifirmade kasutamisest, kes aitavad ekspordiplaani koostada ja muidu nõuga abiks olla.

Paljudel juhtudel on tootjale vaja just sellist ettevõtet, mis oleks valmis reaalselt kogu müügi- ja turundustöö eksporditurgudel ära tegema. Õnneks on sellised ettevõtted hakanud Eestis tekkima. Üheks selliseks positiivseks näiteks on Intelex Group, kes pakub Eesti ettevõtjatele müügi ja turunduse alast abi välisturgudel. Intelex Group on alustanud Eesti käsitöö eksporti, aidates just seda majandusharu, millel on siiani olnud kõige nõrgem väljund eksporditurgudele. Eesti käsitööle loodud haru Naturest peamine sihtturg on Põhjamaad, kuigi tarneid on tehtud juba ka Kanadasse. Hoolimata väga kõrgest töö kvaliteedist, ei ole Eesti käsitöölised suutnud siiani ennast välisturgudel kehtestada ja enamasti on piirdutud alltöövõtu korras tehtavate töödega. Usun, et Naturest kujuneb arvestatav kvaliteedimärk, mis julgustab Eesti käsitöömeistreid tulevikus aktiivsemalt omi tooteid väljaspool Eestit pakkuma.

Praegusel keerulisel ajal peab ettevõtjal olema nutikust ja paindlikkust, mis julgustaks ettevõtteid ennast muutma. Tähtis on mõista, mis on see väärtus, mida suudetakse pakkuda väljapoole Eestit. Ja peale mõtlemise tuleks ka sellesse aega panustada. Põhiline on uskuda sellesse, mida sa teed ja mitte alla anda. Mina olen optimist ja loodan, et ehteestlaslik jonnakus ja oskus riigi ning teiste ettevõtete poolt pakutavat abi kasutada on see, mis suudab raskustes ettevõtted jälle järje peale aidata. Sest just meie oma ettevõtjad on need, kes meid seekordsest kriisist välja aitama peavad.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus