Majad, raamatud ja inimesed
Kultuur 03 Mar 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
90 aastat Tartu Oskar Lutsu nimelist linnaraamatukogu. Koostaja Elle Tarik. Tartu 2005. 199 lk.

Aastal 2003 tähistas Tartu linna raamatukogu 90 a möödumist oma asutamisest. Raamatukogu juubeliks olid raamatukoguhoidjad Elle Tarik ja Tiina Tarik koostanud põhjaliku ajaloo, mis oli juubelinäituse keskseks väljapanekuks, kuna selles olid intervjuud iga raamatukogu juhatajaga.

Alates 1913. a tänapäevani on raamatukogul olnud üheksa juhatajat; praegune direktor Asko Tamme on sel kohal olnud 2001. aastast. Kaalukama osa eesti raamatulukku on jätnud kunstniku ja tõlkijana tuntud Mihkel Pukits. Juhatajate kaudu antakse ülevaade raamatukogu saamisloost ja arengust erinevais olukordades.

Raamat juhatatakse sisse Tartu Rahvaraamatukogu Seltsi (1912-1925) asutamislooga, kui 23. okt. 1912 asutasid Tartu üliõpilased, haritlased ja ametiühingud Tartu Rahvaraamatukogu Seltsi, mille esimeheks valiti Einbund (Kaarel Eenpalu). Esimeseks raamatukoguhoidjaks sai Linda Einbund (Eenpalu). 1913. a oli seltsil 264 liiget ja rohkesti toetajaid, raamatuid annetasid eraisikud ja asutused. Tuluallikaiks olid peod, loteriid, toetused ja liikmemaks.

Tartu raamatukogu juhatajateks olid I. Abarenkov (1920-1924), M. Pukits (1924-1940), Linda Marie Ploompuu (1.09.-15.12.1940), Aimi Hiir (1940 -1941 ja 1945-1951), Alo Tilk (1941-1944), Eljo Kaldalu (1951-1975), Elle Tarik (1975-1983), Tiit Jänese (1983-2001) ja Asko Tamme (al. 2001). Igaüks on jätnud midagi raamatukogu arengulukku. Läbi aastate püüti saada avaramaid ruume. 28. märtsil 1923 peeti Tartu linnavalitsuses nõupidamine, kus tunnistati tarvilikuks uue erihoone ehitamine linnaraamatukogule. Selleks tehti korjandusi ja saadi teistelt toetust.

Uued ruumid saadi 1. dets. 1924. M. Pukits alustas oma tööd väga aktiivselt kuni sept. 1940 kunstnikuna. Ta korraldas raamatukogus kunstinäitusi, kirjutas Johann Köleri monograafia (Tartu 1936), oli mitme kultuuriühingu liige. Autorina oli M. Pukits a-il 1947-1955 täieliku keelu all.

Lühemat aega oli juhatajaks L. Ploompuu, väga aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsis, Eesti Naisüliõpilaste Seltsis, Akadeemilises Naiste Ühingus, Prantsuse Teaduslikus Instituudis 1935-1940, oli Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liige.

A. Hiir alustas 1926. a palgata tööd praktikandina ja ajutise abitöölisena.

E. Kaldalu ajal muretseti esimene raamatubuss ja algas keskosa juurdeehituse projekteerimine.

1975-1983 oli juhatajaks E. Tarik. Sel ajal avati muusikasektor, valmis Annelinna harukogu ja keskkogu juurdeehitus 1980.

1983-2001 oli juhatajaks T. Jänese. Sel perioodil avati väliseesti kirjanduse osakond (1988), kui väliseestlased said hakata kodu-Eestisse pagulaskirjandust saatma. Kõige suurem oli politoloogiadoktor Rein Marandi osa, kes annetas O. Lutsu nim Tartu Keskraamatukogule oma kasuisa, dr Valter Tauli koduse raamatukogu.

Praeguse juhataja A. Tamme ajal arendati välis-eesti kirjanduse osakonnast ka vanema, kuni 1944. a ilmunud raamatute osakond, mis asus tegutsema uutes ruumides.

Lisaks on kogumikus valik ettekandeid teemal „Tänane ja homne linnaraamatukogu“, kus Linnar Priimägi juhatas sisse oma teesid ja järgnesid sõnavõtud noortelt ja vanadelt, pakkudes küllaltki huvitavat neile, kes väliseestlastena olid mõnikord selle kogu rikastajaiks olnud.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus