Laupäeval, 2. septembril tähistati Tallinnas Maarjamäel 61 aasta möödumist II maailmasõja lõpust. Mälestusmiiting peeti 1944. aasta Eesti kaitselahingutest osa võtnud väeosade mälestusväljakul ja selle kutsus kokku Eesti Vabadusvõitlejate Liit.
Teine maailmasõda kestis kuus aastat ja üks päev ning oli maailma kõige ohvriterikkam sõda. Täpset ohvritearvu ei ole võimalik kunagi kindlaks teha, üldiselt arvatakse, et see võis olla üle 60 miljoni. Ehkki sõda lõppes 61 aastat tagasi, ei saanud paljud maad seda veel aastakümneid lõppenuks pidada. Maarjamäel kõneldi palju sellest, millal siis Eestile sõda lõppes. Kas 2. septembril 1945 või hoopis 20. augustil 1991, aga ehk hoopis 1993-94, kui Eestist tegelikult lahkusid vene väed.
Vabadusvõitlejate Liidu esimees
Gunnar Laev ütles oma kõnes, et Jaapani alistumine oli tähendusrikas Eestigi jaoks. Jalta konverentsil 1945. aasta alguses lubasid lääneliitlased Balti riigid Stalinile ka seepärast, et Nõukogude Liit osaleks sõjas Jaapani vastu.
Paljudest sõnavõttudest jäi kõlama aga mure Eesti tuleviku pärast. Riigikogu liige
Trivimi Velliste muretses selle pärast, et ükskord jälle võiks Toompeal eestimeelne parlament olla. Ta kutsus üles mitte lasta end enne kevadisi parlamendivalimisi hullutada populistlikest lubadustest. Velliste hoiatas pead tõstva venestamise eest. „Kui Kohtla-Järve ainsa eestikeelse gümnaasiumi direktor räägib õpilastega vene keeles, kui Narva linn tahab püstitada Peeter I mälestussamba, siis kas ei ole see venestamine?” küsis Velliste.
Mälestusmiitingul võtsid sõna teiste hulgas ka Tallinna linnavolikogu esimees
Toomas Vitsut, riigikogulased
Mart Nutt, Urmas Reinsalu ja
Ken-Marti Vaher. Vaimuliku talituse viisid läbi kaitseväe peakaplan kolonel
Tõnis Nõmmikja Tallinna Püha Vaimu koguduse õpetaja
Valdek Johanson. Ajaloo meenutamisest rohkem pani aga inimesi tol päeval Maarjamäel muretsema Eesti päevapoliitika.
