See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/maailmakuulus-luksusmess-baselis/article16371
Maailmakuulus luksusmess Baselis
18 May 2007 Aino Siebert
Miss Belgia 2005 Tatiana Silva Braga Tavares Escada kollektsiooniga. Foto: A. Siebert  - pics/2007/16371_1_t.jpg
Miss Belgia 2005 Tatiana Silva Braga Tavares Escada kollektsiooniga. Foto: A. Siebert
12.–19. aprillini toimus Shveitsi-Saksamaa piirilinnas Baselis maailmakuulus 35. kella- ja juveelinäitus Baselworld 2007, mille avas Shveitsi finantsminister Hans-Rudolf. Tänavu esitlesid messil 2109 firmat 45-lt maalt külastajatele oma uusi kollektsioone.

Mess on aastate jooksul kujunenud luksustööstuse üheks tähtsamaks kohtumiskohaks, kuhu tullakse meelsasti kaugemaltki, sest Saksa-Shveitsi piirilinnas ei sõlmita mitte ainult tähtsaid kaubalepinguid, vaid tavakülastajagi võib kuues hallis heita pilgu selliste tippfirmade nagu Wellendorf, Cartier ja Korloff, kuid ka näiteks Hong Kongi, Brasiilia jt tootjate kollektsioonidele. Meie naabreid soomlasi esindasid Kalevala ja Lapponia.

Reinimetropol ärkab okasroosikese-unest

Muidu nii vaikne Reinimetropol ärkab luksustoodete näituse avamisega ellu okasroosikese-unest. Tänavatel on kuulda mitmekeelset kõnesuminat, taksod ootavad kliente, restoranid on puupüsti täis ning näiliselt tagaplaanil seisvad politseinikud ja turvatöötajad hoolitsevad professionaalselt selle eest, et
Kellareklaam. Nende kellade juures on aeg seisma jäänud. Trammipeatus Baselis. Foto: A. Siebert - pics/2007/16371_2_t.jpg
Kellareklaam. Nende kellade juures on aeg seisma jäänud. Trammipeatus Baselis. Foto: A. Siebert
Baselworld’il osalejad võiksid tunda end ohutult. Ainuüksi teemandihoones olid väljas hindamatud väärtused. Ajal, mil hallides võib imetleda värvikaid väärismetallidest ja kalliskividest valmistatud ehteid ning tippkujundusega ajanäitajaid, püüavad tänavatel pilku luksusautod – kõik staarid ja need, kes soovivad selleks saada või kellel on vähegi nime ja rahakoti suurust, on leidnud tee siia. Basel seisab samuti oma kuulsust kogunud näitusega nädal aega kogu maailma pressi huviorbiidis, sest 2529 ajakirjanikku 70-lt maalt kannavad hoolt selle eest, et messiuudised jõuaksid lugejani.

Baselworld vaatab tulevikku

Baseli Messiühingu juht René Kamm kinnitas osavõtjatele, et kuigi üritusel ei saa kurta osavõtjate puuduse üle, püütakse iga aastaga parandada näituse kvaliteeti, funktsionaalsust ja infrastruktuure, sest maailmakonkurents ei maga. Arhitektibüroo Herzog & de Meuron on saanud juba Baseli linnalt tellimuse uue hallikompleksi ehitamiseks, mille hinnaks on arvestatud 350 miljonit Shveitsi franki. Messiüritus rahastab sellest üle poole.

Kammi tulevikuplaanid on kindlasti õigustatud, sest kui Baselworld soovib püsida maailma luksuskaupade näituste esireas, peab ta pakkuma perfektset logistikat, uusi lahendusi ja innovatiivsust – ka täiuslikkust võib perfektsemaks muuta. Praegusel hetkel ei ole aga Euroopa teised sellelaadsed näitused shveitslastele mingiks konkurentsiks, vaevalt ka Itaalia, kus kavatsetakse samuti hakata korraldama juveelimesse.
Pilkupüüdvad imekaunid pärlitest ehted. Foto: A. Siebert - pics/2007/16371_3_t.jpg
Pilkupüüdvad imekaunid pärlitest ehted. Foto: A. Siebert

Baselworld’i direktorit Sylvie Ritter’it konkurendid ei heiduta, tema on kindel oma kontseptsioonis, pakkudes osavõtjatele nii emotsioone, innovatsioone kui strateegiaid. Selles, et shveitslaste organisatsioon on tugev, pole kahtlustki – kõik toimib nagu nende kelladki – probleemitult. Pealegi on messil igal aastal pakkuda midagi uut ja huvitavat. Selle aasta absoluutseks tipp-tõmbenumbriks oli Baselworld Village, kuhu külastajad võisid tasuta sõita väikebussidega, mis startisid otse peahoone eest. Huvitavas restoranis võis jalavaevast ja muljetest rahulikult välja puhata ning teiste külastajatega suurepärase toidu ja klaasikese juures nähtu üle vestelda.

Luksustoodete võltsingud teevad murelikuks

Messikomitee president Jacques J. Duchêne juhtis tänavugi tähelepanu luksustoodete võltsingutele. Shveitsi kellatööstuse eksport tõusis 2006. a 10,9%. Alpidemaa ajanäitajate hea müük on majandusele elutähtis, sest kronomeetriatööstus elab ca 80% välismaale müüdud kaubast laekunud rahast. „Genfis korraldati juba kolmandat korda maailmakongress, kus pööratati tähelepanu erinevate toodete piraatlusele lootuses, et valitsused saavad probleemist aru ja võtavad vastu poliitilisi otsuseid,” rääkis Duchêne. „Me teeme koostööd Interpoli ja kaubanduskodadega, sest iga disaineri ja tootja loomingulist omandit tuleb kaitsta. Shveitsis toodetakse aastas 25 miljonit kella, imitatsioone on müügil aga 40 miljoni ringis, mis tähendab kahjumit 800 miljoni frangi ulatuses,” ütles Baselworld’i president. Tarbijad ise ei taipa tihti, et imitatsioonide ostmisega toetatakse kriminaalseid grupeeringuid ja aidatakse kaasa rahapesule, rääkimata majanduslikust kahjumist. Seetõttu on hädavajalik lisada iga maa karistusseadustikku rangemaid karistusi piraatluse toetajate vastu. Ei piisa ainult sellest, et toll võtab ostjalt valetoote ära, vaid illegaalse kauba ostja peaks riigile korvama tekitatud majandusliku kahju. Duchêne teatas samuti, et Baselworld’ilt eemaldatakse kõik, kes pakuvad müügiks võltsinguid; eelmisel aastal olevat tugevatest kontrollidest hoolimata, jäänud valekaubaga vahele kaks firmat.
Märkmed: