Värsked ja aastatetagused mälupildid
Mööda taevaalust kihutavad sünkmustad mitmekihilised pilveräbalad, millede vahelt aeg-ajalt vilksatab mingit õudusünnitavat kollakasrohelist valgust. Maapealse ja taevase märuli liidab üheks tervikuks alt üles ja ülevalt alla sähvatavad välgud…
Maadmööda läheneb taevaniulatuv tolmu, mulla, liivalaviin, mis võisteldes kiiruses taevas tormlevate pilvemassidega toob hävingut kõigele ettejäävale…
Just nii algab vanameister Steven Spielbergi võimsalt tehtud katastrooffilm - Herbert George Wellsi maailmakuulsa romaani
“Maailmade sõda” uusim ekraniseering.
Just nii on mulle sööbinud mällu ka üks kauni päikesetõusuga alanud kauge suvepäev -
12. august 1953. aastal*, mis keskhommikuks pöördus kohutavaks äikesetormiks taevast allakallava valge vee ja lapse rusika suuruste raheteradega ning jalustrabavate tuuleiilidega.
Olin lagedal stepis koos meie lehma Ziinaga. Lehm sõi isukalt hommikust veel kasteniisket rohtu, mina korjasin muulukaid, et neid talvevarudeks kuivatada. Äkktormi saabudes heitis lehm maha ja mina pugesin tema kõhuküüru varju. Lehm küünitas oma pea minu seelikusaba alla varju, mina aga püüdsin ennast nii kössi tõmmata kui vähegi võimalik…
- o -
Ka Marslaste tapatööd on vanameistril õnnestunud veenvalt kujutada… Inimene, inimelu, inimese käte- ja mõttetöö ei oma tulnukate jaoks mingit tähendust… Maale on tuldud saama ainult tooret ja toitu, mida võetakse vägevama õigusega, pidades inimestele kui ulukitele jahti ja korjates neid transpordikorvidesse tagavaraks…
Teised “muukeelsed ja -meelsed tulnukad” aastast 1949 jahtisid küüditatavaid naisi-lapsi sama külma julmusega, korjates neid loomavagunitesse orjadena “tagavaraks” ja võttes vägevama õigusega sõjasaagiks kogu ohvrite maise vara…
- o -
“Maailmade sõja” keskset peategelast Tom Cruise’i suurepärases kehastuses vaevab hingepiin, et ta väike tütar peab kõiki hävingukoledusi nägema, kuulma, läbi elama… Ta suudab võimatut, ta päästab oma tütrekese mitmeid ja mitmeid kordi kindlast hukust.
1949 aasta väikestel tüdrukutel, kes toodi küüdivagunitesse, polnud kuskilt võtta päästvaid isasid, sest isad olid enamuses selleks ajaks juba tapetud. Kommunismi Moolok oli nad juba oma täitmatusse kurku neelanud.
Tollastel väikestel tüdrukutel olid kaitseks ainult emad ja mõnedel ka vanemad vennad…
Et säästa omi lapsi kohutavast olevikuhetkest, et mitte kogu vaguniga nutta, hulluks minna, otsustasid emad (paljud neist kooliõpetajad) lastele tegevust leida. Üks vanem vend oli põues vagunisse kaasa võtnud oma kõige kallima vara – raamatu. Nii otsustati, et seda – terve vaguni peale ainsat raamatut – antakse käest-kätte ja iga laps loeb järjest (kõva häälega) ühe lehekülje ette.
Ja nii alustasid vägevad Marsi sõja-kolmjalad Londoni ja ümbruskonna linnakeste ründamist-hävitamist ühes 1949 aasta küüdirongi loomavagunis... loetuna väikeste tüdrukute hele-kurbade häälekestega või suurte vendade poolbaritonidega, mida ilustasid häälemurde kukelaulud.
)* 12.08.1953 toimus N.Liidu esimese (Sahharovi) termotuuma- või H-pommi lõhkamine.
See plahvatus oli üks võimsamaid, mida N.Liidus üldse korraldati ning ka kõige öko- ja inimvaenulikum, sest seadeldis lõhati otse peene liiva ning savitolmuga kaetud poolkõrbe lauskjal pinnal. Plahvatus viis pinnase kogu pealmise kihi atmosfääri, mis sealt koos tormise paduvihmaga allasadades saastas kõrge radiatsiooniga ulatusliku – üle 1200 km diameetriga maa-ala, kandes haigusi ja hävingut kõigele elavale. Peenim radioaktiivne ollus levis atmosfääri kõrgkihtides üle terve Põhja-poolkera, olles niiviisi ohtlik kõigile sealsetele elanikele.
Tuumapommide lõhkamiskohad N.Liidus (kaardil tähistatud punktidega).
N.Liit lõhkas 37 aasta jooksul, s.o. 29.08.1949 kuni 31.12.1987, kokku 618 (teistel andmetel – üle 700) tuumaseadeldist, milledest 126 plahvatuse kohta teavitati maailma kui “rahumeelse aatomi” rakendamisest rahvamajanduse vajadusteks:
- 179 korda katsetati tuumapommi maapealset või õhus (ka kosmoses) lõhatavat varianti;
- 3 korda lõhati veealune pomm;
- 436 korda oli kasutusel maa-aluse seadeldise variant, millised samuti tihti pihkasid radiatsiooni ümbritsevasse keskkonda.
N.Liidus lõhatud seadeldiste koguvõimsuse trotüüliekvivalent on üle 600 megatonni , mis on võrdne 30.000 ameeriklaste poolt Hirošimale visatud pommi summaarse võimsusega.
USA katsetuste koguvõimsus (põhiliselt tühjadel atollidel) on ca 75%-ti N.Liidu omast.
Akadeemik Andrei Sahharovi arvutuste kohaselt on selles N.Liidu oma rahvaste vastu peetud väljakuulutamata sõjas ca 6 miljonit hukkunut ja radiatsiooni poolt kahjustatud invaliide – kordi rohkem. Enamuse nendest moodustavad nii kohalikud elanikud, kui ka 27 – 30 rahvusest inimesed, keda oli küüditatud itta ja lõunasse Semipalatinski tuumapolügoonist ning STEPLAGi §-58-järgsed poliitvangid – läänes ja põhjas polügoonist – Suure Surma Väravatest.
Kuulutame 12.08. – ülemaailmseks Sündimata Laste mälestuspäevaks !
Marju Toom – siis Marju Kaselaid, 10 aastane isatu muukeelsete tulnukate küüdivagunis.
Nüüd: Pensionär ja endine automaatika insener, endine EV riigiametnik.
56 65 40 16
