Maailma võimsaim prootonipurustaja lülitati sisse PM
Kuumad uudised 10 Sep 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) kinnitusel on maailma suurim osakestekiirendi Large Hadron Collider (LHC) lõpuks käivitatud ning ka esimesed prootonid juba maa-alusesse ringtunnelisse suunatud.

Prantsusmaa ja Šveitsi piiril saja meetri sügavusele maa alla rajatud mõnekümne kilomeetri pikkuses suletud tunnelis loodetakse teaduse huvides taasluua Suure Paugu sarnast olukorda, vahendavad agentuurid. Teadlased usuvad, et neil õnnestub seeläbi avastada palju uut universumi ja selle sünni kohta.

LHC põrgatab omavahel pea valguse kiirusel liikuvaid prootonikimpe ning seda jälgivad detektorid otsivad senisaavutamatu energiaga toimuvate kokkupõrgete jälgedest vihjeid uutele elementaarosakestele. Kõige oodatum neist on nn Higgsi boson – hüpoteetiline osake, mis annab kõigile teistele osakestele massi.

Ajalooline käivitamine toimus Eesti aja järgi kell 10.45 hommikul. «Pärast kiire sisendamist kulub umbes viis sekundit andmete saamiseks,» märkis projekti juht Lyn Evans, kes andis seejärel käsu esimesed prootonid kiirendisse teele saata. Mõne hetke möödudes ilmusidki kontrollekraanidele indikaatorid prootonite liikumisest.

Praeguseks on kiir esimesed tiirud tunnelis juba teinud. Esimesed osakeste kokkupõrked toimuvad aga alles mõne nädala pärast. Selleks suunatakse tunnelisse kaks paralleelset prootonite kiirt, mille teed juhitakse võimsate magnetite abil kokku neljas tunnelisse rajatud laboratooriumis. Kommenteeritud teateid otse sündmuspaigalt saab jälgida siit ning pilte toimuvast siit.

Missiooni eesmärgiks on lahendada füüsika raskemaid mõistatusi, näiteks miks on osakestel mass, otsida selgitust kummalisele «tumedale mateeriale» ja «tumedale energiale», mis moodustavad valdava osa kosmosest, ning paralleeldimensioonide olemasolu võimalust, märkis AFP.

CERNis kinnitatakse, et kogu tegevus on ümbritsevale keskkonnale, maakerale ja inimkonnale täiesti ohutu, sest prootonid põrkuvad ilmselt samamoodi kogu aeg ka Maa atmosfääri ülemistes kihtides. Praegu põhinevad sellised arvamused siiski vaid teoorial.

Ent leidub ka palju skeptikuid, kes kardavad, et maa-aluses tunnelis reaalselt prootonipurustajat katsetades võib juhtuda midagi hirmsat – näiteks tekkida mikroskoopilised mustad augud, mis meie eksistentsile sootuks lõpu teeksid. Seetõttu on projekti üritatud peatada isegi kohtu kaudu.

LHC ehitamine läks maksma kuus miljardit Šveitsi franki (peaaegu 59 miljardit krooni). Tänast ajaloolist sündmust ootasid kannatamatult kõikjalt maailmast saabunud tuhanded füüsikud, kes paarkümmend aastat ehitatud superrajatises katseid hakkavad sooritama.

Toimetas Oliver Tiks, reporter / toimetaja
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus