Luterlikust jumalateenistusest üksnes muusikas ja Nõo kiriku meesansamblist
Kultuur 17 Mar 2006 Mart JaansonEWR
    Trüki   E-post   FB     
„...Jumalasõna järel on muusika üllas kunst suurim aare maailmas... See hinnaline and on antud üksnes inimesele, et ta võiks selle abil endale meenutada, et Jumal on loonud inimese selge otstarbega Jumalat kiita ja ülistada. Ent alles siis, kui inimese loomulikku musikaalsust teritatakse ja lihvitakse sel määral, et muusikast saab kunst, märkame me muusikas, mis on lõppude lõpuks Tema vili ja Tema and, suure üllatusega Jumala suurt ja täiuslikku tarkust.” See 1538. aastast pärinev mõtteavaldus on üks näide Martin Lutheri vaimustunud kõnepruugist, kui juttu on muusikast. Ja need pole võhiku sõnad, sest erinevalt laialt levinud arvamusest omas Martin Luther korralikku muusikaharidust: mängis lautot ja flööti ning komponeeris paremini kui asjaarmastaja tänapäeva mõistes.

Nõnda oli muusika Martin Lutheri elus tähtsal kohal ja mängis olulist rolli ka selles, mille pärast me teda täna tunneme, 16. saj. kiriku reformatsioonis. Nimelt oli Lutheri üheks etteheiteks tollasele katoliku kirikule see, et kogudus ei saa jumalateenistusest osa võtta võrdsel määral vaimulikega. Ja mis võib olla sellest olukorrast paremaks väljapääsuks, kui panna kogudus jumalateenistusel laulma vaimulikke laule tema emakeeles.
Samasugusest vaimust on kantud „Luterlik armulauaga jumalateenistus üksnes muusikas”, mis leiab aset 23. aprillil 2006 kell 3 pl Toronto Vana-Andrese kirikus. Selle aluseks on tavaline luterlik liturgia, mille tekst ja muusikalised osad pärinevad „Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Agendal” (Uppsala, 1951), mis on tänaseni ka Eesti luterliku kirikupraktika aluseks, ja sellele vastaval jumalateenistuse korral „Kiriku laulu- ja palveraamatus” (1991). Erinevus seisab ainult selles, et need tekstid, mida nimetatud jumalateenistuse kord ei näe ette laulduna (nt patutunnistus, usutunnistus, jutlus, mitmed liturgia osad jne), on minu poolt viisistatud ja koos traditsiooniliste muusikaosadega arranzheeritud. Jutluse aset täidab „minikantaat”: neli aariat koos sissejuhatuse ja lõpetusega, mille teksti on kristlikku põhisõnumit kandvatest piiblilõikudest kokku pannud EELK Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetaja dr Urmas Petti. „Luterliku jumalateenistuse” koguduseks on segakoor, üks või kaks organisti, meesvaimulike kvartett ja kõik kirikulised.

„Luterlik jumalateenistus” toimus esmakordselt 24. augustil 2003 Kolga-Jaani kirikus, mil sealne koguduse õpetaja Ants Tooming korraldas kiriku altarivitraazhi 100. aastapäevale pühendatud tänujumalateenistuse. Sestap on õpetaja Tooming „Agendast” „Luterliku jumalateenistuse” propriumiks valinud kiriku pühitsemisega seonduvad tekstid. Enne Toronto-ettekannet on seda liturgiat esitatud vaid Eestis: kolmel jumalateenistusel tervikuna ja korra osaliselt.

23. aprilli jumalateenistusel esitab kooripartii Toronto Eesti Akadeemiline Segakoor Ööbik koos külalislauljatega teistest kooridest ja ansamblitest. Orelipartii esitab Vana-Andrese kiriku organist maestro Lembit Avesson. Vaimulike kvartetis osalevad peale minu kui E.E.L.K. Kanada praostkonna vikaarõpetaja (I tenor) veel abipraost Hannes Aasa (II tenor), Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas (bass) ja külalisena Toronto Eesti Apostlik-Õigeusu koguduse vaimuliku abi Johannes Järvalt (bariton). Dirigeerib TEAS Ööbiku ja Vana-Andrese koguduse koorijuht Asta Ballstadt. Jumalateenistusel pühitseb armulauda ja lausub Aaroni õnnistussõnad E.E.L.K. peapiiskop Udo Petersoo. Need on selle jumalateenistuse ainsad kõneldavad osad.

Eraldi tuleks veel rõhutada, et kõiki traditsioonilisi lauldavaid koguduseosi palutakse kaasa laulda 23. aprillil Vana-Andrese kirikusse tulnud kogudusel. Olen seda jumalateenistust mõelnud Toronto ja kõigi kohalesõidu kaugusel tegutsevate eesti koguduste ühise jumalateenistusena. Kirikuliste hulgale seab piirid ainult Vana-Andrese kiriku mahtuvus, mis on aga teatavasti päris korralik.

Siinkohal tahan lahke abi ja toetuse eest „Luterliku jumalateenistuse” korraldamisel tänada Toronto Peetri koguduse õpetaja dr Andres Tauli ja Kanada abipraost Hannes Aasat, TEAS Ööbikut ning tema koorijuhte Asta Ballstadti ja Rosemarie Lindaud, E.E.L.K. Konsistooriumi, Toronto Peetri ja Vana-Andrese kogudust, kõiki liturgia esitajaid ning paljusid teisi, kes oma hea sõna või teoga seda üritust on toimumise poole nihutanud.

23. aprillil toimuval „Luterlikul jumalateenistusel” osalevad koori koosseisus teiste külaliste hulgas ka Nõo kiriku meesansambli liikmed Eestist. Nõo kiriku 6 liikmeline meesansambel koos mõnede pereliikmetega saabub Torontosse 21. aprillil ja lahkub 1. mail. 10 päeva sisse jääb üpris tihe programm: peale osalemise „Luterlikul jumalateenistusel” esinetakse Ehatares ja Castleview' hooldekodus, Tartu College'is ja Peetri kirikus. Suurem ülesastumine, ühiskontsert koos Toronto naisansambliga Helin (juhendaja Margit Viia-Maiste) toimub kolmapäeval, 26. aprillil kell 7.30 õhtul Eesti Maja kristallsaalis. Ansambel on oodatud laulma ka 29. aprillil Washingtonis E.E.L.K. USA I praostkonna sinodi jumalateenistusel.

Nõo kiriku meesansambel asutati 1990 ja algusest peale võeti repertuaari osas suund peamiselt eesti heliloojate vaimulikule lauluvarale. 1993 asus ansamblit juhtima Margus Liiv, kes teeb seda tänaseni. Repertuaari lisandus välismaiste autorite vaimulikke laule, eesti kooriklassikat, isamaalisi ja seltskondlikke laule ning ka ansambliliikmete endi loomingut. Ansambel on üles astunud enamikus Eesti kirikuis, samuti on osaletud nii kohalikel kui ka üleriigilistel laulupäevadel. Lauldud on koolides, haiglates ja vanadekodudes, tähtpäevadel ning seltskondlikel kogunemistel. Ansambel on käinud kontsertreisil Soomes, Rootsis ja Lätis.
15 aasta jooksul on ansambli erinevates koosseisudes laulnud pea 20 meest. Algkoosseisust alates laulavad ansamblis tänini Mati Koonukõrb ja Margus Liiv (I tenor), Madis Kanarbik (bariton), Ingmar Laasimer ja Laurits Leedjärv (bass). 2003. a. ühinesin ansambliga mina kui Nõo koguduse õpetaja (II tenor).
Nõo mehed ja nende perekonnaliikmed tulevad Torontosse Peetri koguduse kutsel ja kaasabil. Suure summa selle reisi kulude katteks on annetanud Eesti Lauljate Liit Põhja-Ameerikas eesotsas Heikki Paaraga. Lisaks sellele on nõolasi suuremeelselt toetanud mitmed siinsed koguduseliikmed, õla on alla pannud ka E.E.L.K. Kanada Praostkond. Nõo kiriku meesansambli nimel avaldan teile, kallid toetajad, südamlikku tänu! Ansambli jaoks on selle reisi võimalikukssaamine ime, mille kogemisest tekkinud tänutunnet tahame teile ja teistele Põhja-Ameerika eestlastele läbi laulu vastu kinkida!



 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus