Saaremaale jõudnud rändlinnud on kimpus söögipoolise leidmisega, sest taliviljapõllud on tervenisti lumekatte all ja linnud ei pääse orasele ligi.
“Kõrkkülas töökoja juures on põld praegu täis hanesid, kes kiruvad ja vannuvad, et lumi pole ära läinud,” ütles Kärla valla põllumees Meelis Sepp. Eile lumisele põllule maandunud 30–40-pealine haneparv nägi taluniku sõnul üsna nõutu välja, ehkki viimastel aastatel pole haned ja lagled Meelis Sepa rannikust kaugel asuvatelt maadelt eriti matti võtnud. Kõige rohkem kahju on sealmail teinud hoopiski sookured.

Lootust, et Eestisse jõudnud hanelised siit põlde puutumata lahkuvad, siiski hellitada ei maksa. Suure tõenäosusega ootavad lumekoorikuga tõtt vaatavad rändlinnud siiski ära, millal põllud lume alt välja sulavad, sest ka põhjapool pole neil praegu kusagilt rohkem toitu võtta, rääkis Eesti ornitoloogiaühingu tegevdirektor Andres Kalamees. Küll aga võib lindude traditsiooniline peatusaeg Eestis sel aastal väga lühikeseks jääda, mistõttu linnud ei jõua pesitsusperioodiks piisavalt energiat ammutada. “Järeltulevate põlvkondadega võib sel aastal halvasti minna. Poegasid võib olla vähem või on nad siis nõrgemad kui tavaliselt,” märkis Kalamees.

Kui Eestis pesitseva hallhane arvukus on järjest vähenenud, siis üha enam näitab ennast Eestis Euroopas juba tavaliigiks saanud Põhja-Ameerika päritolu kanada lag-le, kes võib hakata siin pesitsema ja ka põldusid rüüstama. “Kanada lagle on küllaltki agressiivne lind, kes võib laidudel ja saartel võimust võtta ja kohalikke linnuliike välja tõrjuda,” ütles Kalamees, kelle sõnul on ornitoloogiaühing seisukohal, et kanada lagle pesitsemist Eestis tuleks ära hoida.

Andres Kalamees rääkis, et ornitoloogide vaatevinklist on tänavune kevad viimase 40 aasta lõikes erandlik. Viimastel aastatel on talved olnud sageli soojad ja rändlinnud on Eestisse tulnud pigem varem. Sel kevadel on aga nii, et nii mõnigi rändlind, kes oleks pidanud Eestisse saabuma juba kuu aega tagasi, ei ole tegelikult siia jõudnud.

Üks selline lind on linavästrik, kelle saabumise kohta linnuvaatlejate andmebaasis andmed seni veel puuduvad, ka põldlõokesi on nähtud vaid üksikuid. Sama lugu on kiivitaja ja valge-toonekurega, keda on siinmail liikvel olnud väga vähe.

Andres Kalamehe sõnul on erandlik ka pikalt põldudele jäänud lumekoorik, kusjuures Saaremaad külastanud ornitoloogide hinnangul on Saaremaal lund isegi rohkem kui Mandri-Eestis.

Kalamees ütles, et kui sel nädalavahetusel tuleb tõesti kuni 13 soojakraadi, nagu ilmaennustajad lubavad, siis toob see ka kaasa uue laine rändlinde.

http://www.saartehaal.ee/2013/...

Märkmed: