Lukas TÜ-s väitlemas: kui me noored ära laseme, siis ühiskond hääbub DELFI
Arvamus 16 Nov 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI.ee

Eile väitlesid Tartu Ülikoolis teemal “RE tudeng peaks pärast lõpetamist vähemalt kolm aastat töötama kodumaal“ Tõnis Lukas, rahvastikuteadlane Mare Ainsaar ja väitlusseltsi esindajad Siim Ruul ja Liiri Oja.

Eile toimus Tartu ülikooli raamatukogus väitlus teemal “RE tudeng peaks peale lõpetamist vähemalt kolm aastat töötama kodumaal“. Väitluse jaataval poolel astusid üles riigikogu liige Tõnis Lukas ja rahvastikuteadlane Mare Ainsaar. Neile oponeerisid Eesti väitlusseltsi esindajad Siim Ruul ja Liiri Oja.

Lukas kardab, et kui me ülikooli lõpetanud noorte Eestis hoidmiseks midagi ei tee, siis ühiskond hääbub ja see saab juhtuda vaid ühe korra. „Vähim, mida me teha saame, on hoida oma noored Eestis,“ rääkis Lukas oma avakõnes.

Lukas ja Ainsaar väitlesid poolel, et noortel võiks olla kohustus ühiskonda tagasi panustada. „Ühiskonnana oleme investeerinud kõigisse selle kultuuri kandjaisse hariduse näol. Igaüks meist on selle kokkuleppe täitja, selle kultuuri kandja ja igaühe kaotus vähendab selle ühiskonna allesjäämise võimet,“ ütles Lukas.

Eesti väitlusseltsi esindajad Siim Ruul ja Liiri Oja oponeerisid väitega, et kohustusliku kodumaal töötamise aja määramisega noorte väljarände probleemi ei lahenda. „Inimesed lähevad ära seepärast, et palk on väike. Aga palkadega see plaan ei tegele. Kaitseväes on selline süsteem olemas. Aga pärast kolme aastat minnakse ikka välismaale, kus on palgad suuremad,“ ütles Oja.

„Keegi ei rända Eestist välja seepärast, et tal oleks kuvand, et ta peab minema. Sellel on väga reaalsed põhjused. Nad ei saa siia jääda ka siis, kui nad väga tahaksid – nad ei saa piisavalt palka, nad ei saa tööd. Neil pole piisavalt väljundit,“ rääkis Eesti väitlusseltsi liige Siim Ruul.

Rahvastikuteadlane Mare Ainsaar rõhutas, et noorte väljaränne toob kordumatu demograafilise augu ja see võib tuua pöördumatud tagajärjed. „Eesti on väga erakordne riik – Euroopas pole ühtki teist riiki, kes usuks nii pööraselt, et hariduses on edu võti. Mis saab siis, kui otsuste tegijateni jõuab teadmine, et kõik need investeeringud, mis oleme haridusse teinud, et nendest meile kasu ei olegi," tõstatas Mare Ainsaar küsimuse.

Noored väitlejad tõstatasid vastukaaluks küsimuse, kas riik on inimeste jaoks või inimesed riigi jaoks. „Meie ise peame otsustama, kuidas tahame Eesti riiki panustada. Me peame looma inimestele võimalused, et nad tahaksid siia jääda, mitte sundima,“ sõnas Ruul.

Lukase sõnul võiks riigil olla siiski õigus tasuta õppijatelt midagi vastu küsida. „Kas on moraalne võtta ühelt ühiskonnalt tasuta kõrgharidus ja teiselt kõrge palk? Meie ühiskonnal pole võimalik panustada kõigesse. Me oleme panustanud haridusse. Kui noored on võtnud hariduse ja läinud mujale kõrgema palga järgi, siis ühiskond on endale näppu lõiganud,“ ütles Lukas.

Lauristin: noored vajavad tunnet, et nende panus on väärtustatud

Professor Marju Lauristin pidas eile pärast väitlust ettekande „Kuidas vähendada noorte väljarännet?“ ja ütles, et inimesed lahkuvad, kui neile ei ole sobivat, loomingulist ja erialale vastavat tööd. Samas ei saa Lauristini sõnul lahkujate arvust rääkida, kuna puudu on rahvaloenduse andmed.

Pärast ülikooli lõpetamist kohustuslikus korras kolm aastat Eestis töötamist Lauristin ei poolda. „Kui inimesel on millestki puudu või miski on keelatud, siis see muutub talle väärtuseks. Sundseisu tekitamine annab äraminekule defitsiidi väärtuse,“ selgitas Lauristin.

Lauristini sõnul seavad lahkumisele mõtlejatest 60 protsenti põhjuseks palga, kuid küsimus on ka staatuses ja moraalis. „Inimesed peavad tundma, et nende panus loeb, et nende tehtud tööst sõltub midagi. Kui noored näevad, et nende töö ja mõtted maksavad, siis see on palju tugevam Eestis hoidja kui pelk kohustus.“

Tartus toimunud väitlus oli järjekorras viimane Eesti väitlusseltsi ja statistikaameti koostöös korraldatud väitlus sarjast „Eesti tähtsaim väitlus”, mis on pühendatud aasta lõpus algavale rahva ja eluruumide loendusele.

Eestis toimub rahvaloendus 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul saab täita loendusküsimustiku internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus