Lühikatkend Valter ja Jaak Ojakáäru raamatust "Põgene vaba laps" eesti levimuusika ühest rajajast Uno Naissoost.........

Uno Naissoo isa Jaan oli sündinud Pärnumaal Koonga vallas Rabavere külas Pärdisepa talus. Rabavere asub omaaegses Mihkli kihelkonnas. See oli ainuke kaksikkihelkond, mis kuulus kahe maakonna – Lääne- ja Pärnumaa – alla. Esimeses käisid ta piirid kokku tervelt viie läänepoolse kihelkonnaga Varblast Vigalani, Pärnumaal piirasid Mihklit Tõstamaa, Audru ja Pärnu-Jaagupi kihelkond.

Maakaardilt Rabavere leidmine nõuab omajagu järjekindlust,
Väikematel kaartidel seda praegu umbes seitsmekümne elanikuga külakest pole, ent kroonik leidis üsna täpse „eestiaegse“ – kahjuks aastaarvuta – kaardi, mille oli välja andnud ja kirjastanud Üldise Ajakirjanduse Kontor Tallinnas. Kaardilt näeme, et minnes Pärnust Lihula poole, jõuame 40 kilomeetri pärast Lõpele, edasi sõites aga olemegi varsti naaberkülas Rabaveres.

Koonga valda kutsub rahvas Junnumaaks. Mõni kipub seda nime andma kogu Pärnumaale, ent junlaste enamik sellega ei nõustu. Neil on isegi oma häälekandja, Koonga valla leht Junnumaa Kuukiri. Nimi on tulnud Mihkli kandi rahva sõnast junn (jonn), sellest ka junlane, junnikas ja junnima (junma.) Laiemas mõtte on tegemist enesekindluse, oma õiguste eest seismisega, mida junlastele omistatakse. Junnumaad ümbritsevad sood ja rabad – läänes Tuhu (Oidrema) soo, kirdes Kärje raba, idas Kõmsi raba, lõunas Urita raba- Nii on Junnumaa pidanud kuidagi omaette elades oma asja ajama. Soontagana maalinnus oli üks viimaseid, mis langes muinas-Eestis võõrvõimu alla. See on tõend junlaste kuulsast kangusest.

Võimalik, et rootsi keele mõjul hääldatakse sealkandis o-häälikut peaaegu u-na (Kuunga). Kalli küla nimes on l palataliseerimata (lame) – nagu ka nimes Halinga – ja Kalli on kolmandas vältes. Eks samamoodi o-hääliku muundumine võis leida aset ka siis, kui sõnast jonn sai junn.

Võõrastes tekitab segadusr junlaste liigitamine. Neid on seal vähemalt tosin eri liiki. Kõige kuulsamad on pussjunlased, kes juba ammustel Mihkli laatadel kaklusi üles kiskusid, ja tollane politseikroonika märkis seal igal aastal pussitamisi. Ju on sellest tulnudki Mihkli meeste nimi – pussjunlased. On veel kivijunlased (Pikavere,), metsjunlased (Paadremaa), paejunlased (Kõima), kesajunlased (Nedrema), tuttjunlased (Tõstamaa), kollaste lõugadega junlased (Oidrema), ja lihtsalt junlased (Lõpe).

Neile lisaks – igaüks oma kodukandis – on veel vesi-, puu-, muda-, turba- ja käkijunlased.

Jaan Naissoo võinuks olla päritolult – kui vaadata Junnumaa kaarti – n.-ö. lihtsalt junlane (Rabavere, Lõpe), kuid iseloom, mis viis teda hävituspataljoni vastu võitlema ja võitluses elu ohverdama, oli eht pussjunlase oma – leppimatu võõraste sissetungiga. Meestevahelistes arveteklaarimistes olnud tema põhimõte: õndsam on anda kui võtta. Ja seda teades polnud just palju neid, kes temaga tüli norisid.

Jaan Naissonil oli viis õde ja kaks venda, pea kõik olid nad jäänud Koonga kanti paikseiks. Pere oli väga muusikalembene. Isa (Uno vanaisa) ja tema kolm venda olid kõik pillimehed, õed laulsid. Kui aastal 1900 peeti Pärnumaa I laulupidu, läks pereema jalgsi Rabaverest Pärnusse peole – maad oli sinna umbes 50 kilomeetrit. Võime kujutleda, kuidas ta astus paljajalu mööda tolmust maanteed, kingad näpus, et peole saaks puhaste jalanõudega.....

Raamatu sisukord:

Alustuseks.................................................................. 3
Suguvõsa emaliin. Lapsepõlvemängud. Isa Jaan... 4
Koolipoisipõli............................................................ 27
Pealinna muusikat õppima! Rütmikud................... 36
Swing Club................................................................ 45
Aastad konservatooriumis...................................... 103
Elutöö muusikakoolis.............................................. 113
Naissoo nimelised loominguvõistlused................... 119
Abielud....................................................................., 122
Õdedest ja järglasist................................................ 127
Loominguline pärand. Levilaulud......................... 135
Loominguline pärand. Jazz.................................... 142
Loominguline pärand. Filmid................................ 147
Loominguline pärand. Muud žanrid......................
Loominguline pärand. Teoste loetelu....................
Jazzifestivalide algatamine.....................................
Tegevus Heliloojate Liidus ja mujal .....................
Õpikud......................................................................
Sõbrad ja ametivennad Uno Naissoost..................
Uno Naissoo kui kordumatu isiksus.......................
Register....................................................................

Märkmed: