Eesti Elu
Lugemist talve ootel (3)
Kultuur 04 Dec 2009 Alliki ArroEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
(Algus Eesti Elus nr. 46)


Kaalu Kirme. Jaan Koorti päevaraamat. Tänapäev, 2009

Kaalu Kirme „Jaan Koorti päevaraamat“ räägib silmapaistva maalikunstniku, skulptori ja keraamiku Jaan Koorti (1883-1935) elust ja tegemistest põhiliselt Tartus, Pariisis ja Moskvas. Fiktiivse päeviku on Kaalu Kirme koostanud Jaan Koorti artiklite ja kirjade põhjal ning osaliselt on kasutatud ka kunstiajaloolisi uurimusi ja Koorti kaasaegsete mälestusi. Päevik on meeleolukas lugemine, mis loob oma ajastu pildi, rääkides põnevalt ka eesti kunstnike ja kirjanike aktiivse kogukonna elust Pariisis 1905-1915. Raamatut ilmestavad fotod Koortist, tema perest ja sõpradest ning loomulikult tema töödest.

Urmas Ott ja Fred Jüssi. Mister Fred. SE&JS, 2009

Raamat „Mister Fred“ sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamat avaldab ka valiku Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest.

„Mister Fred“, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad omavahel avameelselt sellest, millest kumbki on seni kas vaikinud või kõnelnud vähe. Mis on see, mis annab elule väärtuse? Kes või mis aitab inimest ka rasketel aegadel? Kas õnn on inimese olemusest sõltuv või on ta saatuse ja juhuse kätes? Millest võivad laulda meile linnud ja rääkida rabad? Selle raamatu kaante vahele on kinni püütud unustamatud maastikud looduses ja hinges. Siin on eesti loomad, linnud, lilled, päikest täis heinamaad, metsad, rabad ja teed. Siin küsib Urmas Ott Fred Jüssilt: „Fred, no öelge ometi, see on ju suur oskus – olla õnnelik?“

Mihkel Aitsam. Hiiu lossist Siberisse: ajalooline romaan legendaarseist Hiiu mereröövleist. Ilmamaa, 2009

Mihkel Aitsami (1877–1953) raamat on põnev seiklusjutt, mis põhineb ajaloolistel isikutel ja sündmustel. Selle raamatu lugemine on heaks sissejuhatuseks ajalooga tegelemiseks, sest kellel vähegi huvi tekib, võib minna Tartus Liivi tänaval Ajalooarhiivi ja ise Ungern-Sternbergi toimikutega tutvuma hakata. 1936. aasta suvel käis autor Hiiumaal uurimisreisil ning raamatu fotomaterjalid pärinevad just sealt. Ajaloolise romaani peategelane parun Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg oli kõrgelt haritud ja laia silmaringiga mees, kes püüdis vabalt omaenese reeglite järgi elada. Põimuvate tegevusliinide hulgast kerkivad esile vabadusse pürgiva talupoeg Leemeti, kapten Malmi ja Hiiumaalt väljasaadetavate rootslaste omad.

Arne Ruben. Ärid kuuliaukudega majades. Eesti Raamat, 2009

Aastatel 1921-1923 lõhnasid pealinna agulid teistmoodi. Eestimaa Kommunistliku Partei salakorterid ja tehaseorganisatsioonid olid varustatud roosidega akendel: on roos aknalt kadunud, siis on ka korter politsei jälgimise all. Aeg-ajalt vilksatasid trotuaaridel konstaablihärrade silme all tumedad kogud ja sähvatasid pimedusest parabellumid. Väike vabariik oli lausa lahingus, kuid nende päevade võlu, šlaagreid, usinaid taluperemehi ja tööliste rongkäike saab ajalooline mälu veel kaua tallel hoidma. Romaani keskmes on noor armastuskolmnurk, oluliseks teljeks on ka põrandaaluse kommunisti Jaan Kreuksi elukäik.

Erik Tohvri. Pilvine taevas. (Kodutute küla) Varrak, 2009

Suurt töörahvariiki muust maailmast eraldav raudne eesriie oli pärast Stalini surma küll veidi praotunud, aga kuuekümnendate aastate keskpaiku sulgus see jällegi. Umbseks konnatiigiks muudetud ühiskonnas hakkas vaba mõtte puudus aina enam elu halvama, kuni saabus periood, mis hiljem stagna-ajaks nimetati. Stagnatsioon tekkis ka Raudikul nagu iseenesest – aastad möödusid, inimesed vananesid ja harjusid keelt hammaste taga hoidma. Elati pilvise taeva all, mis küll pidevalt vihma ei lahistanud, aga ka haruharva päikest näitas. Paraku sedagi mitte kõigile. Ja siis tuli pilvevarjust lootusekiir…

III raamat. Eesti muinasjuttude kuldraamat. TEA Kirjastus, 2009

„Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on järjeks 2008. a. ilmunud „Eesti lasteluule kuldraamatule“, mille koostas samuti Reet Krusten. „Eesti muinasjuttude kuldraamatus“ on nii läbi aegade armastatud muinasjutte, mille on kirja pannud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Jakob Kõrv, Juhan Kunder, Matthias Johann Eisen, Ernst Peterson-Särgava, August Jakobson, kui ka tänapäeva kirjanike Eno Raua, Aino Perviku, Heiki Vilepi, Kalju Saaberi, Jaan Rannapi jpt loodud muinasjutte. „Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on mahukas muinasjutuvalimik ja ka teatmeteos, milles on autorite register ja pealkirjade register. „Eesti muinasjuttude kuldraamatu“ on rikkalikult ja värvirõõmsalt illustreerinud Eesti parimad lasteraamatuillustraatorid.
„Eesti muinasjuttude kuldraamat“ on teemade kaupa jaotatud tsükliteks:
1. Muinasjutte loomadest, lindudest ja putukatest.
2. Muinasjutte näkkidest, haldjatest ja metsavanadest.
3. Muinasjutte peretütrest ja vaeslapsest.
4. Muinasjutte ahnusest, õelusest ja rumalusest.
5. Muinasjutte vanapaganast ja igasugu paharettidest.
6. Muinasjutte kuningatütardest ja kuningapoegadest.
7. Jõulumuinasjutte.

Heinämäki, Jaakko
Hans Kalm. Eesti mees kahes vabadussõjas. K ja K, 2009

Kaasakiskuv lugu legendaarsest vabadusvõitlejast ja hõimusõdurist viib lugeja Soome ja Eesti ajaloo murrangulistesse aastatesse. Hans Kalmust sai sõjasangar Soome 1918. a. sõjas ja Eesti Vabadussõjas. Ta oli ka vaidlusi tekitanud isiksus, keda tema sõjalistest teenetest hoolimata ei kasutatud Talve- ega Jätkusõja rinnetel. Selle asemel täitis ta eriülesandeid, mille kohta ei ole enne käesolevat raamatut teavet kogutud.

Peale sõjaväelasekarjääri oli Hans Kalm veel arst ja teadlane, kes ka selles vallas tegutsedes sattus mitmesuguste vastuolude keerisesse. Põhjalikele arhiiviandmetele tuginev elulooraamat tutvustab üht möödunud sajandi värvikaimat Eestis ja Soomes tegutsenud inimest, legendi juba oma elu ajal.

Autor Jaakko Heinämäki on lähiajaloost huvitatud literaat, kes on uurinud teemat põhjalikult ning kogunud oma raamatu jaoks ainest muu hulgas Soome ja Eesti ametlikest arhiividest ning Hans Kalmu lähisugulastelt.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus