Eesti Elu
Lugemist talve ootel (1)
Kultuur 20 Nov 2009 Alliki ArroEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Raamatukogusse saabus äsja kaks pakki uusi raamatuid. Kutsume lugejaid neid uudistama ja laenama. Samas tuletame meelde, et meie sügisene hooaeg lõpeb 10. detsembril ja kevadine hooaeg algab 5. jaanuaril. Juba 24. novembril võib üle jõuluvaheaja raamatuid laenata. Järgneb nimekiri kahe raamatupaki sisust:

Krista Aru. Üks kirg, kolm mõõdet. EKM Teaduskirjastus, 2008
Raamat käsitleb Karl August Hermanni, Jaan Tõnissoni ja Kusta Toomi ajakirjanduslikku tegevust Eesti ajakirjandusloo taustal. Tähelepanu keskpunktis on päevalehe Postimees väljaandja ja toimetaja Jaan Tõnisson, kes oma paljude ametite ja ettevõtmiste juures oli ja jäi eelkõige ajakirjanikuks.

Korporatsioon Filiae Patriae. Eestlaste põgenemine läände Teise Maailmasõja ajal: artiklid ja elulood. Korp! Filiae Patriae, 2009

Kogumik sisaldab teadusartikleid ja küüditatute mälestusi.

Heiki Lindpere. MRP: raske ülestunnistus. Ilo, 2009
Raamat annab põhjaliku ülevaate Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) ja selle salaprotokollide uurimiseks 2. juunil 1989 aastal moodustatud MRP komisjoni tegevusest. Raamatu näol on tegemist teise täiendatud ja parandatud trükiga, kus on täiendavalt lisatud intervjuud Edgar Savisaare ja ajakirjanik Anneli Rõigasega, Igor Gräzini ja Endel Lippmaaga. Samuti on täiendatud raamatu lisasid mitmete arhiivimaterjalide jt. allikatega. Raamatu esmatrükk ilmus 1991. aastal.

Berend von Nottbeck. Võnnu Lahingu eellugu. Kunst, 2009
Eesti ajaloos on baltisakslaste rollile antud erisuguseid hinnanguid. Tallinnas sündinud baltisaksa ajakirjanik ja harrastusajaloolane Berend von Nottbeck (1913–1990) ei otsi esivanemate tegudele õigustust, vaid analüüsib erapooletult sündmusi, mis viisid eestlased võiduni Võnnu lahingus ja baltluse hävimisele Baltikumis.


Georg von Rauch. The Baltic states: the years of independence: Estonia, Latvia, Lithuania: 1917-1940. Hurst, 2006 (1995)
Contents: Historical background; the early stages of independence; Baltic politics in the 1920s; new developments in the 1930s; the international status of the Baltic States from 1930 onwards; the Baltic States and the two great power blocs; the past and the future.

Juhan Tõrvand. Võitlustest Esimeses maailmasõjas ja Kindral Kornilovi väes: päevaraamat. Grenader, 2009 (Aja lood)
See on ainulaadne päevaraamat, mis sisaldab üle 30-aastase eesti soost ohvitseri arutlusi ja ülestähendusi I maailmasõjast, Vene revolutsioonist ja võitlustest Vene kodusõjas. Autor huvitub eelkõige inimesest, ühiskonnast ja selles käärivatest muutustest.

Voldemar Kures. Seitsme lukuga suletud raamat V. Ilmamaa, 2009
Valmis on saanud Voldemar Kurese päevaraamatute viies ja viimane köide (esimene neist ilmus 2006. a.). Vaatluse all on ajavahemik maist 1956 detsembrini 1959, mil Kuresel täitub 66. eluaasta. Lehekülg „Stockholms-Tidningen Eestlastele“ lõpetab ilmumise. Pooleldi pensioneerunud Kurese ajakirjanikutöö jätkub vabamas vormis, avaldamiskohaks saab peamiselt Stockholmi „Eesti Päevaleht“. Korduvalt jutuks võetud mälestused ei ilmu kunagi ja nende käsikirja pole leitud. Kurese põlvkonna jõulisemad ja tegevamad aastad välis-Eestis on lõppemas. Nüüd tuleb pikaealisel Kuresel just nagu kultuurilise kokkuvõttena üha kirjutada eakaaslaste juubelilugusid ja nekrolooge. Elulisemat huvi äratavad teated, kirjad ja üksikud külalised Eestist.

Jaan Roos. Läbi punase öö V, 1953. ja 1954. aasta päevik. Eesti Kirjanduse Selts, 2009
Jaan Roosi päeviku viimane, V osa hõlmab 1953. ja 1954. a. sündmusi, end võimude eest varjanud kooli- ja kirjamehe ning bibliofiili rännakuid mööda Eestit, kohtumisi sadade inimestega ja kõike, mis uudisena rändurini jõudis. Informatsiooni ammutas ta välisraadiost, kommunistlikust propagandast ning otse rahvalt, jäädvustades nõnda tulevastele põlvedele Eesti saatuseaastaid. Augustis 1954 ta arreteeriti, kuid õnneks legaliseeriti üsna pea. Raamatu on trükiks ette valmistanud Jaan Isotamm ja Mart Orav.
Elo Tuglas. Elukiri: 1952-1958. Tänapäev, 2009
Elo Tuglase esimene päevaraamat „Tartu päevik 1928–1941“ algas ülemeelikus Pariisi eestlaste seltskonnas ja viis läbi 1930. aastate Eesti puruks pommitatud Tartusse. Teine päevaraamat „Elukiri“ kõneleb elust Stalini aja Eestis. „Tartu päeviku“ tegelased on küüditatud, vangis või põgenenud. Saatuse tahtel Eestisse jäänud on põlu all. Kuigi Elo ja Friedebert Tuglas, kaks kunagi väga seltskondlikku inimest, elavad nüüd eraklikult, oskab Elo ka raskeimate katsumuste ajal näha elu koomilist poolt.

Elo Tuglas. Tartu päevik: 1928-1941, Tänapäev, 2008
Friedebert Tuglase abikaasa Elo päevik maalib ilmeka pildi Eesti Vabariigi aegsest Tartust, selle intriigiderohkest vaimuelust ning tolleaegsetest kultuuritegelastest. Päevik on illustreeritud fotodega Eesti Kirjandusmuuseumist ja Tuglaste pildikogust.

Leelo Tungal. Samet ja saepuru, ehk, seltsimees laps ja kirjatähed. Tänapäev, 2009
Järg menukale raamatule „Seltsimees laps“, mis jätkab lugu elust 1950ndate Nõukogude Eestis. Raadios laulab kuulsaim neeger N. Liidus ehk Paul Robeson, linnas on suured punased loosungid, tsirkus, hulk veidraid inimesi ning palju lõhnu ja värve. Väike Leelo aga ootab ema saabumist.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus