PM
Endel Oja
5. jaanuar 2017 08:13
FOTO: Пеэтер Ланговитс
http://arvamus.postimees.ee/39...Tänaseks on Eesti inforuumis Rail Balticu (RB) teemal välja kujunenud skisofreeniline olukord, kus projekti taganttõukajad kerivad kuude kaupa äraleierdatud plaati.
Põhilised märksõnad on järgmised: «Lennart Meri unistus», «kiire ühendus Euroopaga», «Vene oht ja sellest lahtisidumine», «Balti koostöö arendamine», «logistilisest tupikust välja tulemine», «Soome huvi kaupa vedada ja Helsingi tunnel», «Põhja-Jäämere sulamine ja Hiina kaubad Muugale», «Aadria koridor», «Euroopa raha on vaja ära kasutada», «no nii palju on juba tehtud, kuidas me nüüd...», «silmapiiril juba paistvad RB kasulikkust tõestavad arvutused», «reisijad saavad mugavalt ja kiirelt Berliini», «RB toob meile uut transiiti ja lisaks kaudset kasu Eesti majandusele», «asi on juba otsustatud», «mida meist siis Brüsselis arvatakse» jms.
Paraku ei ole neil loosungitel reaalsusega mingit pistmist, kuid kümnete analüütikute ja ühiskonnategelaste põhjendatud vastuväited RB tänasele kontseptsioonile on seni kõlanud kurtidele kõrvadele. Virtuaalne rong juba sõidab mööda virtuaalset raudteed, ainult selle vahega, et juba kulutatakse reaalset raha, ja mitte vähe.
Eriti kummaliseks teeb olukorra see, et nii uus valitsus kui ka president on seni vältinud konstruktiivset kohtumist RB vabatahtlike analüütikute ja RB projekti kriitiliselt suhtuvate ühiskonnategelastega, olles selle asemel hoopis ühinenud eelnimetatud loosungikooriga. Senised sõltumatud analüüsid, mis on teostatud paljude erialade spetsialistide poolt (logistika, raudtee-ökonoomika, kinnisvara, majandusgeograafia, loodushoid jne), näitavad, et RB senise kontseptsiooni tulemusena ei saa me seda, mida eelkirjeldatud loosungite hüüdjad loodavad, vaid hoopis viitsütikuga sotsiaal-majandusliku pommi tervele Eestile, ja seda paljudeks põlvkondadeks.
Võiks korraldada presidendi ümarlaua, kus RB oponendid saaksid otse presidendile ja tema poolt juurde kutsutud isikutele esitada oma analüüside sisu ja põhitulemused. Vajalikud on kohtumised valitsuse liikmetega, kuna jaanuari lõpus on plaanis kolme Balti riigi peaministrite kohtumine Tallinnas ja oleks väga kurb, kui peaminister Jüri Ratas esineks seal järjekordsete lubadustega RB teemal, mitte olles kursis oluliste ohtudega, milleni RB praeguse kontseptsiooni arendamine viib.
Soovitan kõigil asjaosalistel teha alanud aastal oma mõtetes RB suhtes paradigmaatiline muutus ja asuda ette kujutama reaalset varianti, kui RB senine projekt tuleb peatada ja asendada elujõulisema ning Eestile kasulikumaga. Ehk siis, nagu pärast RB ümber toimuvaga tutvumist nimetas minu hea soomlasest ärituttav: «Poisid, ärge jookske vales suunas, pärast on pikk maa tagasi tulla!»
Endel Oja, dotsent
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Mati Pungas09 Jan 2017 02:01
Eelnev "dotsent-spetsialisti pikk lugu" on kirjutatud teatud tellimusel, milline ei veena kedagi...?
Ainult "resist..." ja "resist..."? Miks?
Kuna olen olnud hiljuti kõrgkoolides õppejõud üle kümne aasta, siis olen veendunud, et ka "dotsent" peab mõtlema oma artiklites üliõpilastele ja avalikkusele - 10-15 aastat tulevikku - ettepoole; ma pigem arvan et "dotsent" kardab juba praegu "ette" - Tallinna Tehnikakõrgkooli ja TTÜ saamatusest kõrgtehnoloogilise RB raudtee-tehnoloogia inseneride ettevalmistamise teostuses, sest "superinseneride ettevalmistamiseks tuleb tehno-ülikoolidel hakata tõsiselt pingutama...", aga kooli arenguks pingutamine on ju - "ebamugav ning raske tegevus" nagu ikka kõrgtehnoloogiliste lahenduste puhul...!
Kurb on tõdeda, et Eesti kõrgkoolid ei saa hakkama - "superinseneride" koolitusega...!
Samas lisan et loodetavasti "sobivad" teatud mahus uue RB trassi aluse täitmiseks ka Ida-Virumaal kõrguvad põlevkivikaevanduste aherainemäed, millised saaks raudteel kohaleveetuna RB trassile - asendada kruusa, liiva jne osas mõistlikus ulatuses; - nii saame lahti ka nn "tuhamägedest", millised tuleb läbi tehnoloogiliste katsetuste sobitada tammi rajamise ehitusse...
Nii lihtne see ongi.
Olen korduvalt sõitnud "vene-raudteel" kuni Tartuni ja Aegviiduni "Elron"i uue rongiga kiirusel kuni 120km/h jaamavahedes, kus on juba korralik raudtee alustammi kindlustamine ja liiprite-rööbaste vahetus teostatud /veneaegsetelt "löka-löka" rööbastelt/ - uutele eurostandardi- kohastele kvaliteetrööpmetele, milliste rööpmeblokid valmistatakse tööstuslikult koos betoonliipritega ning kohapealne blokkide montaaz toimub sujuvalt kiiresti ja kvaliteetselt.
Säärane raudteemastaap /1520mm/ sobibki piisavalt hästi regionaalseks "küladevaheliseks" - Eesti-siseseks Tallinn-Narva; Tallinn-Tartu -Valga (ka - Orava-Koidula); Tallinn-Viljandi; Tallinn-Pärnu; Tallinn-Haapsalu liinidele ning kohalikeks elektrirongide trassideks.
Uus "Euroexpress" nn "Rail Baltic" peabki olema ehitatud strateegilise raudteena, - konkureerides laevade ning õhutranspordiga raskete ja eriti raskete veoste puhul ning kiire reisijatetranspordiga Euroopa suunal; "Rail Baltic" peabki olema, - olemasolevatest Eesti "külaraudteedest" - eraldi trassina ega tohi segada "löka-löka trassi Eesti külaelu", kus kohalik raudtee peabki peatuma iga 5-10km järel, et inimestel oleks mugav liigelda...
Seega "spetsialist" ei tohi segi ajada "kohalikku külaelu" ning riigi strateegilise arengu kavasid"...!
Ainus, mis mulle muret teeb, - on praegune kõrgharidusega raudtee-tammideehitust rajavate inseneride ja "euroexpressi veeremite" /üle 200km/h sõitvate/ hoolde raudteeinseneride, sideinseneride nappus ja nõrk tasemeline ettevalmistus Tallinna Tehnikakõrgkoolis, kus on puudus kõrgtasemel laboritest ning spetsiaalsetest raudteeprofessoritest-õpetajate kaadrist.
Aga selline kompleksne lahendus: - kõrg-tehnoloogilisel tasemel "Rail Baltic`u" personali ettevalmistus "peab juba käima" - ja koos "Rail Baltic`u" kõrgtehnoloogise trassi ehitusega peab koolitus toimuma sünkroonselt...!
Kas seda mõistab ja saab ülesandega hakkama - praegune Eesti Valitsus ja MKM taristuminister Kadri Simson, kellel puudub tehnoloogiline kõrgharidus (?) ; - ma kardan, et MKM-s pole veel aru saadud "Rail Baltic`u" kui kõrg- tehnoloogilise eesmärgi keerukusest...!
Aga kui "Rail Baltic" on ehitatud ja töötab - 2020ndatel, siis on ka rahulolu olemas...
Lugupidamisega,
Mati Pungas, Tallinn, 9.01.2017.a
Loe kõiki kommentaare (1)
