Eesti Elu
Lõuna-Ameerika eestlaste kirikuelu jõuab kaante vahele
Eesti kirikud 21 Apr 2011 Tiiu PikkurEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Juba aasta aega on peakaplan emeeritus dr Tõnis Nõmmik veetnud tunde arvuti taga, istunud arhiivides vanu dokumente sirvides, märkmeid ja koopiaid tehes, otsinud kontakte paljude eestlastega üle maailma silmas pidades üht eesmärki – kirjutada E.E.L.K. Buenos Airese Reformatsiooni koguduse ajalugu.

Et dr Nõmmikul on plaanis kirja panna terve väliseesti kiriku ajalugu, siis otsustas ta alustada ühest kogudusest, kus on ise õpetajana teeninud. Lisaks on Nõmmik Argentinas elanud ja koolis käinud juba enne sealse eesti koguduse asutamist. „Kuna Argentina eesti ühiskond on hääbumas ja kogudus on tänapäeval hispaaniakeelne väheste eestlastest liikmetega, siis arvasin, et on viimane aeg selle koguduse lugu üles kirjutada,“ räägib autor.

Koguduse viimane eestlasest õpetaja Helgi Särgava on teinud samal teemal mõnekümne leheküljelise lõputöö E.E.L.K. Usuteaduslikus Instituudis Torontos. „Lugesin selle läbi ja hakkasin lisamaterjali koguma. Võtsin ühendust oma kahe järglasega Buenos Aireses õpetajate Hendrik Lauriga USAst ja Ingo Tiit Jaaguga Rootsist, kuulasin nende mälestusi ja sain neilt mitmeid materjale,“ selgitab Nõmmik oma töö tagamaid. „Olen Stockholmis kohtunud koguduse esimese õpetaja Karl Laantee tütre Tiinaga. Sain temalt isa arhiivist väärtuslikke materjale. Olen võtnud kontakti koguduse õpetaja Hugo Jaanuse lesega Saksamaalt , kes saatis mulle huvitavaid fotosid. Olen käinud palju kordi Rootsi riigiarhiivis, kus on hoiul E.E.L.K. arhiiv 1945-88. aastatest. Palju abi on mulle andnud Buenos Airese koguduse liige Juta Vaher. Muidugi, Argentinat külastades olen sealt andmeid kogunud. Olen ka Torontos asuvat E.E.L.K. arhiivi uurinud. Materjali on isegi rohkem, kui esialgu arvasin. Ja kuna üks pilt olla parem kui tuhat sõna, olen raamatusse pannud ka palju fotosid. Suur tänu fotode eest Birgita Jaanusele, Juta Vaherile, Gunnar Mölderi kasupojale ja teistele.“

Koguduse loomine võttis aega
150-leheküljeline käsikiri on praktiliselt koos, mõned fotod veel lisada, mõned täpsustused teha ja saabki aastasele tööle punkti panna. Autor ise loodab, et mõne kuu pärast peaks raamat trükivalgust nägema. Millest raamat pajatab?

„Esimesed lehküljed olen pühendanud eestlastele Argentinas enne II maailmasõda, siis ajale peal sõda. Esimesed eestlased (ka mina koos ema ja vennaga) hakkasid pärast II maailmasõda Argentinasse tulema neljakümnendate lõpul. Kuid võttis veel kümme aastat, kui jõuti koguduse moodustamiseni aastal 1957. Neljakümnendatel elas Buenos Aireses ligi tuhakond eestlast. Soov oma kogudus asutada oli suur, kuid õpetajat sinna ei leitud. Peapiiskop Johan Kõpp tegeles õpetaja otsimisega aktiivselt, kuid see võttis tal kümme aastat, et õpetaja leida. Kirjavahetus oli suur ja olen sellest murdosa ka oma raamatu lisas ära toonud. Peapiiskop Kõpp oli ühenduses Luterliku Maailmaliidu põgenike komiteega, oli kirjavahetuses ka Argentina ühendatud luteri kirikuga ja paljude EELK õpetajatega.“

Leeris kohalikes kirikutes

Argentina noored eestlased käisid enne oma koguduse asutamist leeris saksa ja rootsi kirikutes, ka kohalikus luterlikus kirikus. Eestlaste jumalateenistused olid enamasti hispaaniakeelsed, laulud olid eestikeelsed, pühakirja loeti eesti keeles. Rahvas tahtis ikka emakeelset vaimulikku teenimist.

Argentinas oli tol ajal kolm suuremat luterlikku kirikut: saksa kirik (100 000 liiget), Missouri Sinod (25 000 liiget) ja Argentina Ühendatud Evangeelne Luterlik Kirik (IELU), kuhu hakkas kuuluma ka eesti kogudus, oli viie tuhande liikmeline. Buenos Airese Reformatsiooni kogudus oli selles suuruselt viies kogudus.

Tegelikult hakkasid eestlased juba enne koguduse asutamist Argentinast majanduslikel põhjustel mujale rändama. Peamiselt Põhja-Ameerikasse USAsse ja Kanadasse. Koguduse asutamise ajal oli nende arv juba vähenenud.

„E.E.L.K. Buenos Airese Reformatsiooni kogudus asutati 1957. aastal, esimeseks õpetajaks sai USA misjonärina teeniv Karl Laantee, talle järgnes Hugo Jaanus. Teenistusaeg oli mõlemal viis aastat, millest üks osa kulus hispaania keele õppimisele. Kolmandaks õpetajaks sai 1967. aastal Tõnis Nõmmik.

„Lõpetasin 1967. aastal Waterloo ülikooli usuteaduskonna Kanadas ja olin siis juba ka Kanada kaitseväe reservohvitser. Tahtsin saada kaitseväekaplaniks, kuid selleks pidi mul olema enne kolmeaastane koguduseõpetaja kogemus. Ja kuna mul oli hispaania keel suus, siis läksingi kolmeks aastaks Buenos Airese eesti kogudusse õpetajaks.

2007. aastal pühitseti Buenos Airese Reformatsiooni koguduse 50. aastapäeva. Siis oli kogudus juba hispaaniakeelne, ehkki mõned eestlased seal veel liikmeskonnas on. Viimane eestlasest õpetaja oli Helgi Särgava, kes suri 1999. aastal. Talle otsiti küll veel eestlasest järglast, kuid kahjuks ei leitud. Võib olla oleks sinna ka Eestist mõni õpetaja teenima läinud, kuid kogudus ei olnud enam võimeline nii kaugelt õpetajat palkama.

Eestikeelne vaimulik teenimine mujalgi

Buenos Airese kogudus ei olnud Lõuna-Ameerikas ainuke eesti kogudus. Õp Karl Laantee asutas ka São Paulo koguduse Brasiilias kuulutuspunktiga Rio de Janeiros. São Paulos oli üksainuke oma õpetaja Leo Leiv aastatel 1958-61. Hiljem käis Brasiilia eestlasi teenimas Buenos Airese õpetaja. Nõmmik külastas Brasiiliat neli korda aastas, pidades teenistusi ka skaudilaagrites.

Teistes Lõuna-Ameerika riikides ei ole eraldi eesti kogudusi olnud, kuid näiteks Venezuelas Caracases ja Valencias on eestikeelseid jumalateenistusi pidanud õp Laantee. Ka Rootsi piiskop Darnell, endine Noarootsi koguduse õpetaja, on pidanud oma külaskäigul Venezuelasse eestikeelse jumalateenistuse. Seal on teeninud ka Tõnis Nõmmik.

„Kui ma hakkasin São Paulos käima, pidin sõitma 52 tundi bussiga. Hiljem juba laevaga üle öö ja edasi bussiga. Need olid pikad sõidud,“ meenutab Nõmmik endisi aegu.

Buenos Airese Reformatsiooni koguduse eesti õpetajad on olnud Karl Laantee, Hugo Jaanus, Tõnis Nõmmik, Hendrik Laur, Ingo Tiit Jaagu, Gunnar Mölder ja Helgi Särgava. Kogudus eksisteerib tänini, kuid nüüd on seal juba hispaaniakeelne elu ja liikmeskond üksikute eestlastega, enam ei ole see EELK kogudus.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus