Sügishooaeg oma tegevustega on saanud täishoo sisse. Paar nädalat viibis Torontos Eesti Muinsuskaitse Seltsi neljaliikmeline töögrupp, kelle põhisiht oli otsida, pildistada ja kaardistada Toronto kalmistutele maetud Eesti Vabaduse Risti kavaleride haudu. Sellest, kuidas välitööd õnnestusid loodame ülevaate anda lähemal ajal Eesti Elu veergudel.

Lisaks välitööde tihedale graafikule mahtusid tööreisi sisse ka kaks huvitavat loengut. Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli korraldusel esines 26. oktoobri õhtul Tartu College’i saalis arheoloog Ants Kraut (Eesti Muinsuskaitseameti peainspektor), kelle loengu teema oli „Uued leiud ja probleemid Eesti arheoloogias.“

Põhjalik loeng andis ülevaate viimase aja suuremate ja põnevamate leidude kohta, mis Eestis avastatud. Huvitavamate ja ehk ka rohkem küsimusi tekitavamate leidudena märkis kõneleja näiteks kiviaja matusepaika Tartu lähedalt Veibrist, kust leiti vaid meeste säilmeid. Samuti on põnevad Salme küla paadimatuse leiud, mis ei ole veel lõplikult kirjeldatud. Huvitavad leiud tulid välja Kukruse lähedalt, kui hakati ehitama senist Eesti kalleimat teelõiku, mis valmis tänavu sügisel.

Päritolu ja vanuse täpset selgitamist vajavad mitmed avastused, näiteks Valgamaa Karula kiriku seinalt leitud noorpaari kujutis.

Üks rikkalikemaist ja õnnelikemaist leidudest on tänavu Raasiku lähedalt Linnakse külast avastatud 11. saj hõbeaare savinõus, mille leidja kutsus kohe kohale asjatundjad, hakkamata omapäi kaevamistöid teostama, mida aga sageli kahjuks juhtub.

Sellega jõudiski kõneleja praegusaja probleemideni, millest suurim on röövotsijad, kes ei hooli muinsusväärtusest, vaid on isikliku kasu jahil. Tänapäeval teevad muret ka aarete müüjad, kes kasutavad müügikeskkonnana internetti.

Lõpetuseks võiks lisada hea uudise, mis jõudis ERRi vahendusel Eesti Elu toimetuseni just lehe trükkiminekupäeval – Järvamaal kaevati 26. oktoobril Kareda vallas Öötla küla põllul välja ligi poole tuhande aasta vanune ehetest koosnev aare.

Järva Teataja andmeil tegi leiu kohalik elanik Aivar Piirsalu, kes kutsus kohale Eesti aardeid uurinud arheoloogi Mauri Kiudsoo. Umbes 40 cm sügavusest august leiti üheksa käelabasuurust ornamentidega rinnalehte, mida naised kandsid kaelas. Lisaks leiti viis krõlli ehk hõbehelmest, üksikuid helmeid ja ülekullatud hõberipatseid, mis olid kaelakee osad. Ehete alt paistsid puust anuma põhja jäänused.

Märkmed: