Lisandusi mõtetele Suurel Reedel ja Vaiksel Laupäeval FB (1)
Eestlased Eestis | 19 Apr 2014  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
 - pics/2014/04/41978_001.jpg
Piret Tarto

Lisandusi mõtetele Suurel Reedel ja Vaiksel Laupäeval

30 aastat tagasi 18. ja 19. aprillil toimus Eesti NSV Ülemkohtus kohtuprotsess vabadusvõitleja Enn Tarto üle. Ülemkohus mõistis kohtualusele ENSV KrK § 68 lg. 2 järgi 10 aastat vangistust erirežiimiga vangilaagris ja viis aastat asumist. Et Enn Tarto oli samade "süütegude" tõttu kohtu all olnud juba varem, tunnistati ta eriti ohtlikuks retsidivistiks. Eriti ohtliku Nõukogude Liidu riikliku kurjategija austava nimetuse oli ta saanud esimese vangistuse ajal 1958. Mordvas.

"Enn Tarto vangistamine tähendas Eesti vastupanuliikumise avaliku perioodi lõppu. Vabadusse jäänud kaaslased peatasid aktiivse tegevuse. Lakkas avalike kirjade ja avalduste läkitamine. Vastupanuliikumine siiski ei lakanud, vaid läks sügavamale põranda alla. Ometi oli üks etapp Eesti vastupanuliikumise ajaloos lõppenud. Hirvepargi miitinguni jäi ligi neli aastat." (Viktor Niitsoo, "Vastupanu 1955 - 1985", Tartu 1997)
Kohtualuse Enn Tarto viimane sõna: "Olen elus palju vaeva ja viletsust näinud. Lapseeast olen töötanud, viibinud vanglas sellepärast, et armastan Eestit ja rahvast. Soovin, et see maa ei kannataks. Pole ükskõikne olnud vahistatute ja nende perekondade suhtes. Jüri Kukk on surnud. Mart Nikluse olukord on raske. Järjekord on ilmselt minu kätte jõudnud."

Enn Tarto vabastati rahvusvahelise surve ja eesti rahva nõudmise tulemusena 1988. aasta sügisel. Kui Nõukogude Liit ei oleks kokku varisenud, oleks ta vabanenud alles 1998. aastal.

"Eesti vastupanuliikujad ütlesid avalikult välja juba 1970. aastatel, et Eesti riiklik iseseisvus tuleb taastada õigusliku järjepidevuse alusel. Veel 1988. aastal tundusid need seisukohad liiga radikaalsed. Ometi pääsesid Laulva revolutsiooni aegses taasiseseisvumise protsessis võidule just vastupanuliikumise poolt esimesena avalikult välja öeldud põhimõtted, millel rajaneb Eesti põhiseaduslik kord ja taastatud riiklus." (Viktor Niitsoo, "Vastupanu 1955 - 1985")

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
järjepidevus aastast 193320 Apr 2014 01:06
1934. aasta 12. märtsil tuli ebaseadusliku riigipöörde tulemusena, mille kiitsid heaks Nõukogude Liit ja Inglismaa, Eestis võimule režiim, mille valitsused (Eenpalu, Uluotsa ja Varese valitsused), režiimi isehakanud president Päts, seadused ja 1938. aasta põhiseadus on õigustühised. Samuti 1938. aasta põhiseadusest lähtuv Nõmme Valitsus jne. Lisaks Pätsile ja Laidonerile olid pöördega seotud jõustruktuuride kõrgemad juhid: sise- ja kohtuminister Johan Müller, põhiseadusliku korra järelevalvet teostav Poliitilise Politsei (Kapo) ülem Johannes Sooman, kaitseminister Paul Lill ja kaitsevägede staabiülem Nikolai Reek.
Vaatamata eeltoodule oli Eesti Wabariik Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini.
Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks.
Kui EW pagulaspoliitikud üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud, sest Rahvasteliit pidas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglaseks. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud.

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Eestis
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus