Triinu Laan, www.DELFI.ee

Ligi 30 protsenti Tallinna elamispinnast purustanud ja 20 000 elanikku kodudest ilma jätnud märtsipommitamise aastapäev jättis külmaks Tallinna linnapea Edgar Savisaare, kes ei osalenud ühelgi mälestusüritusel.

Tallinna linn mälestas eilset kurba aastapäeva linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti juhtimisel, kui ta asetas keskpäeval siselinna kalmistu pommiohvrite monumendile lilled, süütas küünla ja esines mälestuskõnega.


Õhtul toimus Nigulistes kontsert-mälestusteenistus, kus kõnega esines linnapea nõunik Jüri Kuuskemaa ning osales ka abilinnapea Kaia Jäppinen. “Selline oli eilne tööjaotus,” teatas Savisaare nõunik Liina Oja.

Linnapea eilne päevakava oli Tallinna linna kodulehe andmetel järgmine:
10.00 nõupidamine Nõmme linnaosa vanema Rainer Vakraga.
12.00 nõupidamine avalike suhete direktori Ain Saarnaga.
14.00 nõupidamine arenguteenistuse direktori Kaarel-Mati Hallaga.
15.00 nõupidamine Keskerakonna peasekretär Priit Toobaliga.
15.45 nõupidamine abilinnapea Kaia Jäppineniga.
17.00 kohtumine Tallinna Ülikooli politoloog Anu Tootsiga.
19.00 nõupidamine linnapea referent Kristel Geinega.

Nõukogude vägede lauspommitamise ohvritele süütas eile aga Harju tänaval neli küünalt president Toomas Hendrik Ilves — üks iga pereliikme poolt.

Narva linna peaaegu täieliku purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 — 1.00 ja 3.00 — 6.00 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised.

Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30 protsenti. Ligi 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Märkmed: