See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/lindude-ootamise-paev/article35820
Lindude ootamise päev
30 Mar 2012 Riina Kindlam
Tore on avastada uusi pühi. Nagu ka uusi linnuliike. Lindude ootamise päevast, ka tsirgu-, sirgu- ehk lihtsalt linnupäevast kuulsin tänavu esimest korda. Selle püha tagamaid tutvustati Maavalla koja koduleheküljel. Maavalla koda tutvustab Eesti põlisrahva e. maarahva oma uskumusi, sealhulgas maa- ja taarausuga seonduvat, inimese eluringi tähtpäevi, aastaringi, k.a. maarahva kalendrit ja sirvilaudu ning hiitega seonduvat. (www.maavald.ee)

Urbekuu ehk urvade puhkemise kuu 9. päev on maarahva kalendris pühendatud lindude ja kevade ootamisele. Peagi selgus, et nagu enamik meie pühi, on sellegi päev taga aegade jooksul segunenud nii loodusest kui ka ristiusust võetud sümbolid, tõlgendused ja tähistamise põhimõtted.

<br>Tsirgupäeval, 9. märtsil pöörab 40 lindu "suu suvõ poolõ, pää päävä (päikese) poolõ" ja hakkab kodu poole lendama, öeldakse Setomaal. See vahva linnuke – VESIPAPP (ingl. Dipper) sukeldub toitu otsides ning võib kõndida vee all oja põhjas vastuvoolu! Nagu näha, on ta ka osav jääsurfaja. Vesipapp on norra rahvuslind. Ta talvitub Eestis ning vastupidiselt teistele rändlindudele lahkub meilt ilmade soojenedes, et põhja poolt jahedamat pesapaika otsida. Foto: Remo Savisaar  - pics/2012/03/35820_001_t.jpg

Tsirgupäeval, 9. märtsil pöörab 40 lindu "suu suvõ poolõ, pää päävä (päikese) poolõ" ja hakkab kodu poole lendama, öeldakse Setomaal. See vahva linnuke – VESIPAPP (ingl. Dipper) sukeldub toitu otsides ning võib kõndida vee all oja põhjas vastuvoolu! Nagu näha, on ta ka osav jääsurfaja. Vesipapp on norra rahvuslind. Ta talvitub Eestis ning vastupidiselt teistele rändlindudele lahkub meilt ilmade soojenedes, et põhja poolt jahedamat pesapaika otsida. Foto: Remo Savisaar

On 40 lindu, kes oma nokakesed sel päeval päikese ja tulevase kodu poole pööravad, meile seega lootust andes ja südamedki kiiremini põksuma pannes. On 40 päeva külma, mida ennustati edaspidiseks, kui antud päev külmaks kujunes. Aga ka õigeusupüha 40 märtri mälestuspäev, mis oli tuntud üksnes Setomaal, kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Berta. (www.folklore.ee/Berta/ )

TSIRK ongi võro keeles lind. Ja niivõrd linnuhäälitsuse moodi! Võrumaal on nii Tsirgu kui Sirgu külad, Tsirgu oja, Sirgumetsa, Tsirgupalu, -mäe ja -liina. "Et lindude kodutee oleks kergem, küpsetatakse linnupäeval tsirguvatsku ehk PAISTEKAKKU ja viiakse anniks õue aiateiba otsa, puuriidale või mujale. Varem vaid Setomaal levinud tava on nüüd kodunenud mujalgi Maavallas," kirjutatakse samal võrgulehel. "Tänapäeval küpsetatakse linnupäevaks tavaliselt juba saiakesi või linnukujulisi küpsiseid. Tsirguvadsas on tervistav vägi. Seda süüakse ise ja antakse mõnikord kariloomadelegi."

Berta täiendab, et Setomaal ka sorokasveet ja häräjuvvapäiva nime kandval pühal küpsetati lindudele (või pühakutele!) paistekakkusid ("vatsk"), millest osa viiakse lindudele puuriidale või kõrgemale kohale, osa süüakse ise, osa antakse karjalaskepäeval ja künnipäeval kündjale, karjusele ja karjale. Naabrid venelased aga äratasid lauluga linde ja kutsusid neid tagasi koju. Küpsetati linnukujulisi saiu ja visati neid lindude jaoks katusele.

Maagilisi võtteid tarvitati ka kanade munema panemiseks, eeskätt, et nad lihavõttepühadeks palju muneksid. Neile anti süüa ja "viheldi" seejuures vitsakese, ahjuluua või vööotsaga, öeldes: "Loo mune! Loo mune!" "Munema on mulgi ja võro keeles "looma", seto k. "luuma". Maarahva vanad loomislaulud omakorda, mida on kaugelt üle saja, kõnelevad kõik linnust ja munadest. Meie hõimurahvastelgi on maailma loonud lind, või kui täpne olla, siis maailm on sündinud linnu loodud munadest," kirjutab Maavalla Koda.

Tänapäeval korraldatakse sel päeval paiguti koolides lindudepäevi, mille käigus pannakse üles pesakaste. Paslik on ka üleüldse lindudega lähemalt tutvuda. Seda saab ülemaailmselt teha auhinnatud loodusfotograafi Remo Savisaare püütud hetkede kaudu. Savisaare (33) fotoblogi ehk pildipäevik (www.blog.moment.ee) tunnistati loomafotode kategoorias aastal 2006 maailma parimaks. Tema kuulsaim foto, millel on kitsed Marokos puu otsas, ilmus veebruaris 2009 ajakirjas National Geographic. Samuti on Savisaarelt ilmunud autoriraamatut "Loodus kutsub" (2008, Varrak) ning blogilt saab tellida imelisi fotosid. Seal ilmub pea iga päev Eesti loodust peegeldav hetkepilt, mis ühtaegu meeliülendav ja hariv. Tihti küsitakse – ta ei ole Edgari sugulane.

Tsirgupäeva loodusest pärinevaid ja ristiusulisi uskumusi ühendab väike vesipapp ideaalselt. Kui vooluveekogude läheduses tegutsevat linnukest ärritada, "jätab ta suuresti kirikhärra mulje: tema valge lapp rinnal (manisk) ja ülejäänud must sulestik moodustavad kirikuõpetaja rüü ja ärritamise korral tehtavad kummardusedki on kirikule omased," kirjutatakse Eesti lindude süstemaatilises nimestikus. "Veel enam, ka enne ja pärast sukeldumist või õhulendu teeb ta hulga kummardusi. Kõik see on aluseks tema rohketele kirikuteemalistele nimetustele": jõe- ja veekirikisand, jõekirikhärra, jõe- ja veeköster, jõehärra, jõeisand või lihtsalt papp. Aga ka jääpura, jäälind ja Lutsu-Mats. Inglise keeles White-throated Dipper, European Dipper või lihtsalt Dipper. Sulpsatused, säutsud ja pikk päev on võimu võtmas.
Märkmed: