Liberalismi krahh Eesti provintsis on lähedalMatti Ilves
Liberalismi krahh on lähedal. Eestis on teatavasti valitsus ja valitsusparteid paduliberalistlikud, ajakirjandus ja ka osa inimesi ajavad meie liberalismi (turg määrab kõik) segamini parempoolsusega, sellega ei ole aga liberaalidel midagi ühist. Liberaalid kaitsevad liberalismi sildi all vaid rikaste huve. Parampoolne konservatiivsus ei tähenda rahvast mittehoolimist, konservatiivsus tähendab pigem traditsioone austav mõtteviis.
Liberalism on meid viinud nüüd selleni, et riigil ei jätku raha oluliste probleemide lahendamiseks. Elu maal on praktiliselt väljasuretatud, suletakse postkontoreid (viimase viie aasta jooksul on riigifirma Eesti Post sulgenud 205 postkontorit), koole, apteeke, kauplusi, tuletõrjedepoosid ja rahaasutusi, näiteks pangaautomaate ja seda tehakse mitte ainult suurtes külades, vaid ka väikelinnades ning alevites-alevikes.
Rahapuudus on nüüd üldine ja ei jätku vahendeid ka riigitööd tegevatele inimestele väärika palga maksmiseks ja seda järjest süveneva inflatsiooni tingimustes.
Praegu käib meditsiinitöötajate streik, nõutakse märkimisväärset palgatõusu ja streigi käigus juhitakse ka tähelepanu üldisele rahapuudusele Eesti Haigekassas ja probleemidele arstide, õdede ning hooldajate vähesusele seoses välismaale töölesiirdumisega. Osutatakse ka probleemidele Eesti tervishoiusisteemi jätkusuutlikusele üldiselt.
Foto: Hendrik Osula
Võimurid pakuvad meditsiinitöötajatele vaid 6,6%-list palgatõusu (kataks vaid inflatsiooni), mis streikijaid selgelt ei rahulda ja riigil pole ka vähematki plaani kogu olukorra parandamiseks tulevikus.
On võetud kasutusele hoopis teine taktika, vaenu õhutamine kogu meedias eriti arstide vastu. "Õhtulehes" oli suur pealkiri: "Eestis on mitusada arsti, kelle kuuteenistus algab 7500 eurost." Tuuakse veel ajakirjanduses näiteid kõrgepalgalistest arstidest ja õdedest, aga ei räägita praktiliselt üldse sellest, et mitme koha peal töötades ja millises riigis sellist palka teenitakse.
Valitsus proovib otsida ka kollektiivlepingutest ja seadustest selliseid punkte, mille vastaval tõlgendusel oleks streik võimalik kuulutada hoopis ebaseaduslikuks. Üllataval kombel teeb siin valitsusega täielikku koostööd Riiklik Lepitaja Henn Pärn. Survet streigi lõpetamiseks on avaldatud ka Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehele Harri Taligale, sest ta teatas juba, et keskliit ei õhuta töötajaid streigile.
Rahulolematus on aga riigis suur. Streikima võivad hakata veel ka teised väikesepalgalised: tuletõrjujad, õpetajad jpt. Eesti on juba üldstreigi lävel.
Liberaalne valitsus proovib lihtsalt steiki(e) lämmatada, mitte aga probleeme üldiselt lahendada, leides juurde vahendeid riigikassasse.
Vahendeid-raha ei taha aga liberaalvõim otsida, sest siis tuleks minna rikaste tulude kallale ja raha nende kahjuks ümber jagada. Kõigepealt tuleks kehtestada astmeline tulumaks. Selle kehtestamist on valitsuserakonnad tõrjunud tagasi väidetega, et see oleks tagasipöördumine sotsialismi ja hirmutanud rahvast sellega, aga tegelikult on enamuses Euroopa Liidu riikides see kasutusel, samuti kõigis meile eeskujuks olevates Skandinaaviamaades.
Astmelist tulumaksu kasutas ka Eesti Wabariik, siis oli tervelt 41 tulumaksu astet, 1...66% olenevalt sissetulekust. Eesti Wabariiki ei ole veel keegi kahtlustanud sotsialismi ülesehitamises.
Maksustada tuleks Eestist väljaviidav kasum (Swedbank viis välja möödunud aastal üle 500 miljoni euro maksuvabalt), kehtestada luksuskaupade maks ja riigitulude suurendamise võimalusi on veel teisigi, võtame või riikliku alkoholimonopoli kehtestamise.
Raha viiakse riigist hoopis välja seoses ESM-ga ja need on suured summad, nüüd juba 3,3 miljardit eurot (maks, pluss garantiid) ja tulevikus võib see summa veel tõusta neljakordseks.
Kuna riigitulude suurendamise sellised võimalused (lõputult ei saa tõsta käibemaksu) liberaalvõim hülgab, siis ei ole võimalik jätkusuutliku ühiskonna ülesehitamine ja seda võimu ootab ees paratamatu pankrot.
