Lembitu Malev on kuus aastakümmet kasvatanud eesti noori rahvuslikus ja skautlikus vaimus, olles üks meie ühiskonna taimelava nurgakive. Huvi juubeliürituste ning maleva tulevikuplaanide vastu viis jutuajamiseni Lembitu Maleva juhi, skm. Enno Aguriga.
Eesti Elus ilmunud lehekuulutusest loen, et pidustustel on koguni kolm üritust. Paluksin rohkem teada! Esimeseks on juubeli jumalateenistus Peetri kirikus, 15. novembril kell 11 hommikul, teenib E.E.L.K peapiiskop skm Andres Taul. Uued noolepoisid annavad hundulubaduse, uued ammukütid skauditõotuse. Nii rõhutame skautliku kasvatuse kristlikku osa.
Teiseks on suurkoondus Toronto Eesti Maja suures saalis laupäeval, 21. novembril kell 10 hommikul. Kutsutud on kõik skaudid ja gaidid ja nende juhid ja vanemad kõikidest lipkondadest, muidugi ootame ka külalisi. Suurkoondus ei ole aktus, vaid tõeline koondus, kus on organiseeritud tegevusi, laulu, mänge ja muud kõikidele osavõtjatele. Koonduse lõpul pakume kringlit, kohvi ja mahla, vestlemisvõimalust.
Kolmandaks ja juubeli kõrgpunktiks on tantsupidu Toronto Eesti Maja suures saalis laupäeval, 21. novembril kell 7 õhtul. Tantsuks mängib meile ansambel „Kala“ Eestist. Jällegi, see pole aktus. Oleme 60 aastat siin mandril skaudioskusi kogunud ja on aeg hinge tõmmata, panna tantsukingad jalga, olla lõbusad ja lüüa tantsu nii, et see kõikidele meelde jääb. Pakume tantsu kõrvale terve õhtu suupisteid, hiljem kringlit ja kohvi.
Juubeli korraldajaid peab vist olema mitu – juhte ja lapsevanemaid. Kes on need vabatahtlikud suure eeltöö tegijad? Meil on 60 a. juubelikomitee. Seda juhib Merike Põldma. Abideks on Eerik Randsalu, Peter Jeeger, Robert Kivi, Katrin Kütti-Otsa, Toomas Kütti ja mina. Lisaks on meil suureks abiks olnud mitmed poiste vanemad, esile tõstaks Jaak Järvet, kes kujundas meie juubelimärgi ja reklaamimaterjali. On palju teisigi.
Lembitu on perekondlik üksus. Kas selles ongi ühtekuuluvuse saladus? Jah, Lembitu Malev on algusest peale olnud kui pere – Lembitu pere. Sellesse perre kuuluvad meie nooremad liikmed, noolepoisid, kuni meie poiste vanemate/vanavanemateni, lelled ja sõtsed. Vahepeal on ammukütid (skaudid), mõõgamehed (vendurid), nuiamehed (vanemskaudid) ja juhid. Tegutseme kui pere – igaüks paneb käed külge, kui on abi tarvis, kas Kotkajärve talgutel, suvelaagri köögis, koondustel ja mujal. Selleks on see tantsupidu nii tähtis, et meie Lembitu pere saaks koos kõigi meie sõpradega skautluses/gaidluses lõbusat pidu pidada.
Pärast juubelipidu läheb skautlik elu tagasi argipäeva. Mis on Lembitu igapäevased sihid? Skautluse siht on „Aidata kaasa noorte haridusele, tuginedes skaudiseadustele ja –tõotusele, aidates seeläbi muuta maailma paremaks ja arendada noori vastutustundlikeks isiksusteks, kes on ühiskonna aktiivsed ja täisväärtuslikud liikmed.“ Lühemalt, Lembitu Maleva siht on „Kasvatada eesti noori rahvuslikus ja skautlikus vaimus.“
Mida see tähendab, kuidas meie neid sihte täide viime, mis, miks, millal... seda võiks arutada mitu tundi. Lühidalt – pakume noortele seda, mida nad koolis ja mujal ei saa. Meie programm on tihe. Rõhk on loodusel – selles elamine ja arukalt toimetulemine. Selleks on meie programmi kõrgpunktid just talve- ja suvelaagrid, kus rakendame koondustel õpitut. Anname noortele võimalusi arendada enesekindlust. 15—16aastastele anname võimaluse juhtida endast nooremaid. See kogemus on aidanud mitmeid oma elukutses ja mujal. Otsime alatasa uusi noori huvitavaid tegevusi, jällegi, mida nad mujalt ei saa. Juhid teevad palju tööd, et leida uusi ideid tegevuse uuendamiseks. Skaudid ja vanemskaudid käivad kanuuretkedel, aga oleme pakkunud ka kärestikel parvetamist. Meie eesti ühiskonnas on palju inimressursse – näiteks paari aasta eest käisid poisid purilennukitega sõitmas, tänu ühele skaudipere liikmele. Kaks aastat tagasi oli erakordne talilaager, suusamatk Newfoundlandi Puhu-Mu-Pikali (Blow Me Down) platool. Et seda tööd läbi viia, kõike rööbaste peal hoida, on meie noortejuhtide taga tugev ja sihikindel juhtkogu, kes tuleb kokku järjekindlalt kord kuus, seda peaaegu aastaringselt.
Igal rahval on omapära ja traditsioonid. Tänu meie kauaaegsele Lembitu vanemale, kadunud skm. Heino Jõele on meil Lembitus ka palju traditsioone. Igal aastal luuakse Lembitu suve- ja talilaagrite laule. Algusest peale on noolepoiste hunduparvikul omad traditsioonid. Meie Lembitu skautüksuse omapärade hulka kuuluvad: Lembitu sõprusring, Lembitu rist, Lembitu hüüdlause „Kui üks süda ja üks hing“ ja palju, palju muud. Need on andnud Lembitu perele identsuse.
Mul on au, et olin noolepoiste juht koos Heinoga ligi kuus aastat. Õppisin tema käest rohkem kui ütleme koolis või mujal. See süst ja õpetus, mis ma tema käest sain, kuidas noori õpetada ja nendega käituda, andis mulle kindla tahtejõu ja huvi edasi skaudelda.
Juubelipidustus pole mitte lihtsalt sünnipäev, vaid ka kinnituseks, et ühiskonna taimelavalt võrsuvad Kanada eesti kogukonna vabatahlikud juhid. Mis on Lembitu peojärgsed väljakutsed? 60aastane inimene hakkab tõsiselt vaatama oma elu peale, et varsti on pensionile minek. Kui esimesed 50 aastat oli mäkkeronimine, siis pärast seda on alla minek. Meie Lembitus vaatame seda hoopis teisiti. Meil on 60 aastat skaudielu kogemusi seljataga – rohkem kui 1000 poissi on meie ridadest läbi astunud. Kasutame seda toeks tulevikku vaadates. Meie eesti ühiskond on 60 aastaga palju muutunud. Meie eesti keele oskus ei ole selline, kui 20—30 aastat tagasi, rääkimata 40—50 aastat tagasi. Sellegipoolest oleme ikka eestlased ja eesti skaudid. Võtame hoogu, et tulevik oleks meil teguvusrikas ja huvitav.
Oleme tegutsenud eesti skautlusega üle 60 aasta. Leiame, et skautlus meeldib, ja mis veelgi tähtsam, et see on kasuks igale noorele. Tänased juhid tahavad eesti noortele anda tagasi seda, mida ise nooremana skautlusest said. Loodan, et jagub neid andekaid noorte vanemaid, kes on saanud samuti skautlusest kasu. Astuge ette, et edasi anda järgmistele generatsioonidele oma kogemuste läbi, et meie skaudiread eksisteeriks siin veel mitu ja mitu aastakümmet!
Küsimusi esitas TÕNU NAELAPEA
