J.R.

Leida Peepre sai 3. aprillil 90-aastaseks. Tema sünnipäevale oli tulnud Briti Kolumbia pealinna Victoria lähistel asuvasse tütre Mari kaunisse kodusse üle paarikümne sõbra lähedalt ja kaugelt.

Leida Peepre, neiuna Veltmann, sündis Peterburis a. 1919, kus vanemad ajutiselt elasid. Varsti koliti tagasi koju Eestisse. Alghariduse omandamise järel asus Leida tööle trammikonduktorina Tallinnas, kus kohtas kaaskonduktorit Sass Peepret. Viimane oli juba teinud endale nime andeka sportlasena mitmel alal ja skautluses ning oli ühtlasi hea laulja ja klaverimängija. Armastus võitis kõik probleemid. Abielluti ja veel Eestis sündis esimene tütar Mari.

Sõjakeeris viis abielupaari lahku, hiljem põgenes Leida koos pisitütrega Soome abikaasale järele. Sellest on Leida liigutavalt kirjutanud Vancouveris ilmuva Läänekaare Postipoisi veergudel. Põgenikutee jätkus üle tormise Läänemere 1944. a. Põhja-Rootsi sadamalinna Örnsköldsviki.
Põgenikelaagris valiti Sass laagri eestlaskonna juhiks, kus ühiskondlik elu arenes vilkalt. Laagri Rootsi-poolne juht, kohalik metsandustööstuse juhataja palkas Peepred tööle oma koju. Leidast sai majapidajanna, Sassist aga kohaliku NMKÜ ametnik ning noortelaagrite programmijuht. Samas oldi aktiivselt tegevuses esimestes eesti skaudi- ja gaidilaagrites. Rootsis sündis perre teine tütar – Mall.

Rootsist siirduti edasi Kanadasse, kus algul elati-töötati Torontos. Varsti kutsuti neid Guelphi, kus Sass asus tööle NMKÜs, seejärel aga kohalikus ülikoolis kehalise kasvatuse professorina ja Leida NMKÜ laagrite toitlustajana. Kanadas sündis nende kolmas laps – poeg Jüri.

Siis aga tabasid peret tragöödiad. Sass suri ajuvähki 1976. a. ning 12 aastat hiljem sama haiguse tagajärjel tütar Mall. Pärast abikaasa surma pööras Leida oma peatähelepanu perele – lastele ja lastelastele ning hakkas harrastama uut käsitöö liiki – kunstipäraste lapitekkide valmistamist, mida ta jätkab siiani. Juubilar näitas ka sünnipäevakülalistele oma hiljutist ilusat loomingut.

Vancouveri saarele kolis Leida 6 aastat tagasi, et olla perele lähedamal.

Peres on palju professoreid jt haritlasi. Tütar Mari oli mitu aastat Kanada kirjanduse professor Helsingi ülikoolis; seejärel BC Royal Roads ülikooli kommunikatsiooniteaduste juhataja ja professor, kus ta abikaasa Ron Bordess oli kantsler. Mari jätkab seda ala nüüd Oshawas Ontario Tehnoloogia Ülikoolis, mille president ta abikaasa on. Poeg Jüri oli aastaid Yukonis metsanduse ala eksperdiks ning tegeleb samal alal edasi Colorados. Tütretütar Merike on poliitteaduste professor Ühendriikides Miami Ülikoolis. Teine tütretütar Carina on Vancouveris akadeemiliste ajakirjade toimetaja.

Victoria eestlaskond hoiab kokku ja paljud nendest olid Leida sünnipäevapeol. Neid näeb kaasalisatud pildil.

Kohalviibinud laulsid ühiselt ja mitmes keeles juubilarile „Ta elagu…!“

Märkmed: