See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/lauri-malksoo-rahvusvahelise-oiguse-professoriks/article24192
Lauri Mälksoo rahvusvahelise õiguse professoriks
19 Jun 2009 Väino J. Riismandel
Esimest korda pärast okupatsiooniaegu on iseseisvas Eestis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas täidetud rahvusvahelise õiguse professori koht. Ülikooli Nõukogu valis 2. juuni istungil rahvusvahelise õiguse professoriks dr. jur. Lauri Mälksoo, kes on olnud Tartu Ülikoolis õppejõuks alates 2002. aastast, neist viimased neli aastat dotsendina selle õppetooli hooldajaks.

Abja-Paluojalt Viljandimaal pärinev prof. L. Mälksoo on sündinud 1975.a. Ta lõpetas TÜ õigusteaduskonna 1998.a. bakalaureuse kraadiga, millele järgnes magistriõpe Georgetowni ülikoolis, kus ta omandas LL.M. (Mag.jur.) kraadi 1999.a. Õigusteaduse doktoriks promoveerus ta 2002.a. Humboldti ülikoolis Berliinis. Tema 2003.a. avaldatud väitekiri analüüsis Balti riikide okupeerimist ja annektsiooni 1940-91 rahvusvahelise õiguse taustal („Illegal annexation and state continuity: the case of the incorporation of the Baltic States by the USSR. Study of the tension between normativity and power in international law“) (vt. „Eesti Elu“ nr. 52, 23. dets. 2004). Järgnevalt avaldati see uurimus eriraamatuna eesti ja vene keeles.

Mälksoo on avaldanud rahvusvahelistes eriajakirjades rea teadusartikleid. Nendes on ta käsitlenud Nõukogude küüditamisi Balti riikides kui genotsiidi rahvusvahelises õiguses, Eesti õiguslikku seisundit 1940-45 ja lepingulisi suhteid Venemaaga. Rahvusvahelise õiguse teooria alal on ta pööranud tähelepanu Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professorite (alates 1835.a.) arusaamadele rahvusvahelise õiguse olemusest ja seosest poliitikaga. Eriuurimuse osaliseks on olnud 19. sajandil (1854-1875) Tartus töötanud rahvusvahelise kuulsusega prof. August von Bulmenrincq.

Rahvusvahelise õiguse õppetool professuurina tegutses tsaariaegses Tartu Ülikoolis. Rahvusliku ülikooli rajamisel alustas 1920.a. loenguid rahvusvahelises õiguses Ants Piip, kes nimetati hiljem korraliseks professoriks ja jätkas sellena, kuni nõukogude võim kõrvaldas ta ülikooli tegevusest 1940.a. Ta arreteeriti 1941.a. juunis ja suri Siberi vangilaagris 1. okt. 1942.a. Lisaks Piibule, kes oli sagedasti eemal õppetööst riiklikes ja diplomaatilistes ülesannetes (riigivanem, välisminister, Asutava Kogu ja Riigikogu liige, saadik USA-s ja Tartu rahukonverentsi delegatsiooni liige), pidasid loenguid rahvusvahelises õiguses tsaariaegne õppejõud Feodor Korsakov ja dr. jur. Nikolai Kaasik. Viimane täitis neid ülesandeid veel 1942-44.a. Prof. Piip oli autoriks põhilistele õpperaamatutele „Rahvusvahelise õiguse süsteem“ (1927), „Rahvusvaheline õigus“ (1936), „Kaubandusõigus“ (1934) ja „Kaubandusõigus ja -protsess“ (1939).
Märkmed: