Laupäeval kohtuvad soome-ugri kogul Ilves ja Medvedev PM
Kuumad uudised 25 Jun 2008  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Autor: Rein Sikk
Artikli püsiviide http://www.epl.ee/uudised/4336...

Soome-ugri maailmakongressil saab imena teoks ammuoodatud kohtumine Venemaa, Soome, Ungari ja Eesti presidentide vahel.

Kremli allikate väitel soovib Venemaa president Dmitri Medvedev president Toomas Hendrik Ilvesega laupäeval rääkida eelkõige Eesti-Vene suhete parendamisest. Eesti, Venemaa, Soome ja Ungari presidendid peavad iga nelja aasta tagant toimuval 24 miljonit soomeugrilast esindaval maailmakongressil ka kõne.

Ime on kongress ka sellegi poolest, et kõik otsustatakse üksnes rahvaste konsensusega. Ei ole 14,5-miljonilisel ungari rahval suuremat hääletusõigust kui kahesajal eenetsil või sama paljudel liivlastel.

Kongressile sõitmiseks pakivad täna kohvreid kokku 21 rahva esindajad 11 riigis, nii Kesk-Euroopas kui ka Siberis, Põhja-Jäämere äärsetest tundratest rääkimata. Siht võetakse Hantõ-Mansiiskile, Venemaale. Kottidesse laotakse külakostiks rahvariideis nukke, kelle seelikutel sarnased ürgsed ornamendid. Eesti saadab kongressile delegaatidena 20 eestlast, kaks seto ja kaks ingerisoomlaste esindajat. Lisaks veerandsada vaatlejat.

“Tõesti, kongress on unikaalne,” jääb mõttesse soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee liige Andres Heinapuu, kellel senise nelja kongressi kogemus. Heinapuule meenuvad küll türgi-tatari rahvaste noorteorganisatsioon ja eskimote-inuitide kongress. Aga teist nii laiahaardelist rahvaste kokkukuulumise imet ilmas pole.

Rahvuslik vaimustus

Heinapuu meenutab, et esimesel kongressil, 1992. a Komis Sõktõvkaris valitses rahvuslik vaimustus, sarnane Eesti esimese laulupeo omaga aastast 1869. “Nüüd oleme jõudnud 1880-ndate keskpaika, mil Hugo Treffner ajas saksa seltsis vene keelt kõneldes eesti asja,” mõtiskleb Heinapuu. Lisab, et isegi kui tundub, et rahvas ja kultuur hakkavad känguma, saab midagi teha. Peaasi on tahta, uskuda.

“Just oma kokkukuuluvust käime kongressidel üle kontrollimas ja uuesti tajumas ning ka teineteist julgustamas, et julgeksime ning jõuaksime olla me ise,” sõnab folklorist ja setode nimel kongressil kõneleja Õie Sarv.

See kõlab mõnele ehk ootamatult, aga kui Ilvese ja Medvedevi kahepoolne tunniajane kohtumine laupäeval teoks saab, siis see on naaberriikide Eesti ja Venemaa presidentide esimene ette kokku lepitud kohtumine 13 aasta ja 11 kuu järel.

Viimati sõitis Lennart Meri 1994. aasta juulis Moskvasse ainsa sihiga kohtuda Venemaa presidendiga, kelleks tollal oli Boriss Jeltsin. Siis sündisid nn juunilepped ning Eestimaa sai Vene vägedest vabaks.

Pärast seda kohtus meie järgmine president Arnold Rüütel Venemaa järgmise presidendi Vladimir Putiniga küll koguni kaks korda, aga mõlemal korral polnud see ette kokku lepitud kahepoolne kohtumine. 2003. aasta mais kohtus Rüütel Putiniga korraks Peterburis EL – Venemaa tippkohtumise raames ning 2005. aasta jaanuaris ühines Putin ootamatult Rüütli ja patriarh Aleksius II kohtumisega Kremlis.

Kõigile neile aga, kes hakkavad enne Medvedevi-Ilvese kohtumist rääkima midagi “läbimurdest Eesti-Vene suhetes” või “suhete paranemisest”, tuleb soovitada külma du‰i alla minna.

Loodetavasti ei toimu järgmine Eesti ja Vene presidentide kokkulepitud kohtumine 2022. aasta mais.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus