Läti vastuluure: Venemaal on suur huvi Baltimaade vastu PM
Kuumad uudised 22 Oct 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
PM, BNS

Läti vastuluurejuhi Janis Kažocinši hinnangul näitavad viimase aja spiooniskandaalid Venemaa suurt huvi Balti riikide vastu.

Kažocinš ütles täna usutluses Läti Raadiole, et luureteenistuste aktiivsus on viimastel aastatel kasvanud mitte üksnes Lätis, vaid ka kõigis Euroopa Liidu riikides.

«Ma ei ütleks, et luureteenistused on siin muutunud aktiivsemaks, kuna aktiivsus on märkimisväärselt kasvanud kõigis riikides, mitte üksnes Lätis, vaid kõigis ELi riikides,» sõnas põhiseaduslikkuse kaitse büroo (SAB) direktor.

Tema sõnul on välisluure peatähelepanu praegu suunatud majandusele ja näiteks ka kõnelustele Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF).

«Nad on samuti huvitatud meie majandusolukorrast... meie haavatavustest, mida nad saaksid ära kasutada, poliitilisest olukorrast, sellest, mis võiks juhtuda eelseisvatel valimistel - nad ilmutavad nende asjade vastu huvi juba nüüd,» kinnitas Kažocinš.

Meenutades Baltimaade viimase aja suurimat spiooniskandaali - Herman Simmi juhtumit, osutas Kažocinš, et see näitab Venemaa suurt huvi Baltimaade vastu.

«See, et Simm kaua Venemaa Föderatsiooni heaks spioneeris, on väga huvitav, kuna tekib küsimus, miks Venemaa peab vajalikuks rakendada selliseid jõupingutusi ja nii palju vahendeid, et tegelda spioneerimisega Baltimaades,» viitas ta.

Ka avaldas ta arvamust, et «kui oli olemas üks Herman Simm, siis tuleb arvestada, et on ka teisi».

Kažocinš märkis, et ka Lätis on Vene saatkonnas tööl eriteenistustega seotud inimesi, kes «ilmutasid aktiivsust» ning saadeti seetõttu riigist välja.

Samuti osutas ta, et Venemaa ei ole ainus Läti vastu huvi tundev riik.

«Ma ei ütleks, et Venemaa on ainus riik, kes meie vastu huvi tunneb. Ent selle (Venemaa huvi) üle pole vaja imestada, kuna Venemaa asub meie kõrval, tuleb imestada suhtumise üle,» leiab ta.

«Mind üllatasid need sõjalised manöövrid, mis septembris toimusid. Ei ole vaja olla sõjaline ekspert ega erukindral, et mõista, et nende eesmärgiks oli näidata, et on võimalik Balti riigid NATO sõjalisest abist ära lõigata,» kinnitas Kažocinš.

«Milleks seda vaja oli? Ma lihtsalt ei mõista. Või arvab keegi, et Balti riigid ohustavad suurt Venemaad - ei ohusta ju. Kas tuleks mingil muul moel üritada Balti riike mõjutada? Arvan, et see on vale moodus, kuna praegu üritame arendada häid suhteid Venemaaga,» sõnas ta.

«Mul on toimuva kohta oma arvamus, ent ma esitan retoorilise küsimuse, ning tuleb imestada, miks nii on, kuna Euroopa Liidu, NATO ja Läti Vabariigi huvides on head suhted Venemaaga. Eriti praegu, kui meil on kriis, neil on kriis, ning üheskoos väljuksime kahtlemata sellest kiiremini ja lihtsamalt,» ütles Kažocinš.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus