Rahvusliku Liidu „Kõik Läti eest!” – „Isamaale ja Vabadusele/LNNK” juhatus saatis teisipäeval Eesti parlamendile pöördumise, mis kutsub Riigikogu üles hoiduma Läti poolt 2007. aastal Venemaaga piirilepingut sõlmides tehtud vigadest. Eelmisel nädalal vastu võetud pöördumise tekstis meenutab erakond, et tollal otsustas Läti loovutada Venemaale osa oma territooriumist – Abrene rajooni – ja peab vajalikuks jagada oma kogemusi eestlastega. Rahvuslik Liit hoiatab Eesti rahvast Venemaa tegevuse eest, mis kahjustab Eesti rahvuslikke huve. „Vene diplomaatia aluseks Baltimaades on Läti, Leedu ja Eesti õigusliku järjepidevuse kahtluse alla seadmine, ja sellega loodab Venemaa legaliseerida Nõukogude okupatsiooni,” selgitas seimiliige Jānis Dombrava.

Rahvusliku Liidu pöördumise tekst:

Tunnustades 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu erilist osa Eesti riikluse kindlustamisel;

Võttes arvesse Eesti territoriaalset terviklikkust ja Eesti põhiseadusega sätestatud juhtnööre;

Rahvusliku Liidu „Kõik Läti eest!” – „Isamaale ja Vabadusele/LNNK” juhatus:

Tõdeb, et Tartus 1920. aastal alla kirjutatud rahuleping Eesti ja Venemaa vahel on endiselt jõus ja siduv, vaatamata selle korduvale rikkumisele Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu poolt nii Teise maailmasõja ajal kui ka järel. Läti ja Eesti riiklik iseseisvus põhineb 1920. aastal Venemaaga sõlmitud rahulepingutel. Kõnealuste dokumentidega on Venemaa tunnustanud Läti ja Eesti omariiklust ning lahti ütelnud kõigist varasematest Venemaa õigustest Läti ja Eesti maa ning rahva üle.
Rõhutab Eesti Vabariigi ainuõigust oma territooriumile ülalnimetatud rahulepingus ja Eesti põhiseaduses sätestatud piirides, ning tõsiasja, et kahe riigi vahelist piiri saab muuta üksnes seaduslike vahenditega. Eesti ja Venemaa vahelise piiri kinnitamine kuulub nende valitsuste ja parlamentide pädevusse. Läti poliitilistel jõududel ei ole õigust sekkuda Eesti ja Venemaa kahepoolsetesse suhetesse või mõjutada nende riikide otsuseid üksikute probleemide lahendamisel. Sellegipoolest, võttes arvesse 2007. aasta Läti ja Venemaa vahelise piirilepingu mõju nii Läti sisepoliitikas kui ka rahvusvahelisel tasandil, julgustab Rahvuslik Liit Eestit vältima Läti välispoliitikas tehtud vigu ja tuginema suhetes Venemaaga põhimõttekindlale lähenemisele.
Soovib näha vankumatut ja edukat Eesti riiki. Praegu vajab Läti tugevat Eestit, kes on paljudes küsimustes Lätile eeskujuks. Baltimaad vajavad tugevat Eestit, kes näitab väikerahva suutlikkust eduka ja demokraatliku riigi ülesehitamisel. Euroopa vajab Eestit, kes näitab maailmale vabaduse ja iseseisvuse võitu totalitaarsete režiimide üle. Seetõttu julgustab Rahvuslik Liit Eestit järjekindlalt kinni pidama õigusliku järjepidevuse põhimõttest ja lahti ütlema kõigist katsetest Nõukogude okupatsiooni tagajärgi legaliseerida.
Usub, et selged viited 1920. aasta rahulepingutele on tulevikus vältimatuks eeltingimuseks sõbralike ja heanaaberlike suhete arendamiseks Venemaaga. Riikide ja rahvaste vaheline lepitus ei ole võimalik ilma ajaloolise õigluse taastamise ja totalitaarse kommunistliku režiimi kuritegude hukkamõistmiseta. See põhimõte kehtib meie päevil võrdselt kõigile Euroopa riikidele ja puudutab ühtlasi nii Lätit kui ka Eestit ja Venemaad.
Tõstab esile vajadust Petseri maakonnas, Narva jõe idakaldal ja Peipsi järvest põhja pool (Ingerimaal) elavate eestlaste ja teiste põlisrahvuste esindajate kaitsmiseks venestamise ja diskrimineerimise eest, ning nende kultuuri ja keele arendamise võimaldamiseks.

Riia, 20. juuni 2013

Märkmed: