Läti valitsus astus tagasi ERR
Rahvusvahelised uudised 07 Dec 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2015/12/46469_002.jpg

Laimdota Straujuma ja Raimonds Vējonis (Foto: president.lv)

Läti peaminister Laimdota Straujuma (Ühtsus) teatas täna, et valitsus astub tagasi. President Raimonds Vējonis võttis peaministri esitatud valitsuse tagasiastumispalve vastu ning kutsus erakondasid üles moodustama kiiresti uut koalitsiooni, kuna Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikas on hetkel ärevad ajad, mis nõuavad stabiilset riigijuhtimist.

President Raimonds Vējonis võttis valitsuse tagasiastumispalve vastu, vahendas Läti Delfi.

Straujuma rääkis 3. detsembril intervjuus Läti Raadiole, et tema vastu on alustatud "tohutut kampaaniat".

Straujuma valitsuse saatus oli otsustatud juba vähemalt eelmisel nädalal. Osa tema erakonnakaaslasi eesotsas Solvita Āboltiņaga ja ka president on juba pikemat aega esinenud avaldustega, et valitsus ei ole võimeline riiki juhtima.

Enda lahkumiskõnes ütles peaminister, kes läheb nüüd tagasi seimi, et tema valitsus on vastu võtnud kaks riigieelarvet, majanduse olukord on paranenud ning riik on heas seisundis. Ta tänas oma valitsuse ministreid tehtud töö eest.

"Arvan, et on vaja uusi ideesid ja energiat, et alustatud asjad lõpule viia," ütles Straujuma.

Läti poliitanalüütiku Ivars Ijabasi hinnangul oli Straujuma hea valitsusjuht, sest suutis koalitsioonis ühendada vägagi erinevaid jõudusid. "Samas oli palju probleeme poliitilise juhtrolli võtmisega," nentis Ijabas.

"Valitsuse juht partei "Ühtsus" liikmed olid valitsuse tööga rahulolematud, kuna see oli väga hall, läbipaistmatu ning mõjutatud Straujuma bürokraatlikust lähenemisest," märkis Läti politoloog.

President Vējonis tänas oma kõnes Straujumat selle eest, et ta võttis endale vastutuse juhtida valitsust siis, kui keegi ei tahtnud seda teha. Samas nentis Vējonis, et tal on kahju "siseriiklikest poliitilistest tülidest" ja kutsus erakondasid üles kiiresti looma uut valitsuskoalitsiooni, vahendas Reuters.

"Tänasel hetkel ei saa me liiga kaua oodata," ütles Läti riigipea pressikonverentsil. Tema hinnangul on lõunanaabrite valitsuse tagasiastumine tekitanud riigis kriisi ajal, mil ohutase Euroopas on erinevate riskitegurite (terrorism ja Vene-Türgi konflikt - toim.) tõttu samuti kõrgel.

Läti kuulub nii NATO-sse kui ka EL-i ning toetab Euroopa Liidu poolt Moskvale määratud majandussanktsioone, kuid leitakse, et Lätis asuv Vene kogukond võib muutuda Kremli geopoliitiliseks mõjutusvahendiks, mille abil saaks Putin Baltimaade regiooni destabiliseerida. Moskva on juba ammu kaevanud Vene kodanike õiguste rikkumise üle Balti riikides.

Läti valitsus on senini võtnud julgeolekupoliitika suhtes robustse lähenemise. Straujuma juhitud valitsus on tõstnud kaitsekulutusi ja liitunud Eesti ning Leeduga, kes soovivad näha rohkem liitlasjõude piirkonnas.

Straujuma "Ühtsuse" erakonna võit oli paljudele kergenduseks, sest kardeti, et võimuerakondade sekka tõuseb venemeelne Koosmeele erakond, mis oleks andnud Putinile "sõbraliku" hääle ka Euroopa Parlamendis.

Straujuma vahetas veidi vähem kui kaks aastat tagasi valitsusjuhi kohal välja Valdis Dombrovskise, kes läks Euroopa parlamenti ning asus aasta tagasi Euroopa komisjoni majandus-, rahandus- ja eurovoliniku ametikohale. Ühtlasi on Dombrovskis Euroopa komisjoni asepresident. Dombrovskis astus peaministri kohalt tagasi pärast Maxima poehoone tragöödiat Riias Zolitūdes.

AK: ametist lahkumise tagamaad jäävad paljudele arusaamatuks

Ehkki seda otsust oli oodata, jäävad praeguse ametist lahkumise tagamaad paljudele arusaamatuks. Osa poliitikuid leiab, et tekkinud olukorras tuleks välja vahetada ka seimi esimees Inara Murniece, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kuigi Straujuma ütles eelmisel nädalal, et tema peaministriaeg läheneb lõpule, sest õiguskaitseorganite teatel on tema vastu alustatud suurt kampaaniat, siis on siiani ebaselge, kellest täpsemalt jutt käib. Nädala eest võttis parlament vastu uue aasta eelarve ja koalitsioonipartnerite vahel on samuti olnud suurema nägelemisega aegu kui praegu. Siiski sai lahkumisotsus täna hommikul avalikuks.

President Raimonds Vējonis on viimasel nädalal Straujuma valitsust, mille liige ta ka ise varem oli, mitu korda avalikult kritiseerinud. Vējonis ütles, et praegune valitsus ei suuda vastu võtta vajalikke otsuseid ega kasutada tulemuslikult Euroopa Liidu fondide raha.

Tegelikult on valitsuse nõrgimaks osaks peetud juhtparteid Ühtsus, sest peaminister Straujuma ja erakonna juhi Aboltina seisukohtade järgi oleks selles erakonnas justkui kaks erinevat suunda.

Eriti oli see tunda laupäeval Salaspilsis peetud Ühtsuse kongressil. Probleem võib olla see, et partei liider ja valitsusjuht on erinevad inimesed, kuid ka seimi endine esimees Aboltina ise on aeg-ajalt avaldanud soovi valitsust juhtida.

Samas jäi ta esialgu kehva hääletustulemuse tõttu parlamendist üldse välja ja rahvas ei unusta mõne kuu eest seimi ees toimunud meeleavaldust, kus Solvita Aboltina pensionärid välja vilistas.

Ametist lahkuv peaminister on soovitanud uueks valitsusjuhiks senist siseministrit Rihards Kozlovskist. Konsultatsioonid aga alles algavad.
Toimetas
Heikki Aasaru, Allan Rajavee, Ragnar Kond
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus