Läti välisministri Artis Pabriksi hinnangul ohustab Vene kapitali liigne sissevool riigi julgeolekut, mistõttu tuleks investeeringuid idast ja läänest kuidagi ühtlustada.

Ministri sõnul võivad suurtes ida poolt lähtuvatest investeeringutest peituda oma ohud ning liiga palju Vene raha võib kujuneda julgeolekuriskiks, vahendab venekeelne ajaleht Telegraf.

Seetõttu peaks välisministri arvates üritama muuta Läti majandusse Venemaalt, USAst ja EList tulevaid investeeringuid proportsionaalsemaks.

Ministriga oli ühel meelel ka rahvuslikult meelestatud seimi saadik Pçteris Tabûns, kelle sõnul toob liiga suur hulk Vene raha endaga kaasa sõltuvuse Venemaast.

«Me elasime selles sõltuvuses 50 aastat ja enam ei taha. Kuigi tuleb tunnistada, et oleme jälle sellesse sattunud . vaadake, mis toimub Jûrmalas. Seal ei kuulu ju enam midagi meile,» kurtis Tabûns.

Saadiku sõnul tuleb Venemaaga küll teha koostööd, kuid vaid nii, et Läti ei sõltus kuidagi Moskvast. Kuidas selleni jõuda, poliitik öelda ei osanud. Seda peab tema sõnul otsustama valitsus.

Baltikumi inglisekeelne ajaleht The Baltic Times kirjutas samas eile, et suhted Läti ja Venemaa vahel on viimasel ajal paremaks muutumas.

Venemaa saadik Lätis Viktor Kalnjuþnõi rääkis eelmisel nädalal presidendi Valdis Zatlersiga ning kinnitas muu hulgas Kremli valmisolekut Läti uus riigipea varsti külla kutsuda. Zatlers tunnistas, et teatud tingimuste täitmisel on ta valmis Moskvasse minema.

Riiat külastas ka Vene transpordiminister Igor Levitin, et esimesel valitsustevahelisel kohtumisel arutada piiripunktide ja -järjekordadega seonduvat. Samuti lepiti kokku rahvusvahelise transporditelje rajamine Moskva ja Ventspilsi vahele.

Levitin teatas samas kohalikule ajalehele antud intervjuus, et naftatransiidist peavad Balti riigid peagi suu puhtaks pühkima, kuna Vene sadamate kasvava läbilaskevõime juures suunatakse tulevikus kõik strateegilised veod oma terminalidesse.

Läti sõlmis sel kevadel Venemaaga lõpuks piirilepingu, loobudes varasematest lisaklauslitest selles, ning on tänaseks leppe ka heaks kiitnud. Kokkulepet tervitasid tookord mõlemad pooled, kuid Moskvast toonitati samal ajal ka seda, et kõiki probleeme omavahelistes suhetes vaid piirilepingu sõlmimisega ei lahenda.

Toimetas Oliver Tiks, Postimees.ee

Märkmed: