Langenud Vabadusvõitleja Päeva XVII aulakonverents
Eestlased Eestis 09 Mar 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Koht: Tartu Ülikooli aula 5833 9401
Korraldaja: Akadeemiline vabadusvõitlejate, inimõiguslaste ja repressiooniohvrite mälestuskesku HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM LIBERTATIS et IURIS CIVILIS HOMINUM in memoriam JÜRI KUKK

Märtervabadusvõitleja Jüri Kukk sündis Pärnus 1. mail 1940. Õppis ja töötas keemikuna Tartu Ülikoolis 1958-1979, 1975-1976 sta˛eeris erialaselt Prantsusmaal Bellevues. Rahvusliku meelsuse ja okupatsioonivastaste väljaastumiste eest vallandati dotsent Jüri Kukk 1979. aastal oma seniselt töökohalt Tartu Ülikoolis, millele aitasid kaasa kohalikud KGBlased, kümned tolleaegsed kolleegid ja isegi mõned üliõpilased. 13. märtsil 1980 õppejõud arreteeriti. Kohtulavastusel ENSV Ülemkohtus 5.-8. jaanuaril 1981 mõisteti talle 2-aastane vabadusekaotuslik karistus.

Nagu N Liidu kohtupraktikas tavaks, polnud tolleaegsetel poliitilistel protsessidel jälgegi objektiivsusest, kohtuotsused olid kas kuskilt dikteeritud või juba ette ära otsustatud. Protestiks justiitsarveteõienduse vastu pidasid nii Jüri Kukk kui ka tema kaaskohtualune Mart-Olav Niklus kestvat näljastreiki, lugedes endale alandavaks õigusemõistmise paroodias osaleda. 1981. aasta alguses saadeti Jüri Kukk Tallinnast karistust kandma Venemaale. Surm saabus Vologda tapivanglas 27. märtsil 1981 kl 2.20. Põhjus: eluohtlikus seisundis viibinud poliitvangi ebainimlik kohtlemine, lämbumine tõenäoliselt ebaprofessionaalselt teostatud kunstliku toitmise tagajärjel.
Jüri Kuke sovetliku mõnitamise vastu protesteeris maailma avalikkus, teiste hulgas kümned Prantsusmaa keemikud. Aasta hiljem tegi Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar Vabadusraadios ettepaneku hakata igal aastal 27. märtsi tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana.

Süngest ajajärgust hoolimata astusid julgemad ja teadlikumad kodanikud Eestis punavõimule otsustavalt vastu. Ükskõikseks vägivalla ja kannatuste suhtes ei lubanud neil jääda ei rahvustunne, inimväärikus ega kodanikuau.
Väikerahvas, kes oma geograafilise asendi tõttu on pidanud kokku puutuma paljukordses ülekaalus olevate sissetungijatega (“vabastajatega”), poleks kunagi suutnud saavutada ei vabadust ega ka jääda ellu, kui tal poleks jätkunud tarkust ning visadust olemasolu, iseseisvuse ja omariikluse eest välja astuda.
Kuigi teatud ringkonnad tänapäeva Eestis pidevalt levitavad müüti, nagu oleks eesti rahvas ennast lihtsalt vabaks laulnud ning et meie iseseisvus olevat taastatud veretult, loodavad mälestuskonverentsi korraldajad siiski, et Langenud Vabadusvõitleja Päeva riiklik tunnustamine pole oma aktuaalsust kaotanud ning see millalgi saab teoks.

Kontaktisik: Rein Vanja
Telefon: 5833 9401
Lingid: http://eestimeel.blogspot.com/...
E-post:
Tasuta!
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus