Kahe balti rahva postkaartide vaatluse kordusetendus toimus 5. aprillil Läti Kultuurikeskuses nagu tõotatud, mõningate muudatustega. Läksin vaatama ja võltshabemeta, kuigi oli ette hoiatatud. Kõik oli tore, kaardid olid nauditavad, kuid – tähenärija nagu ma olen – ei saa jätta mainimata, et täpselt üks kaart jäi puudu: see, mille ma praegu Estonia Koorile läkitan, margiraha kokku hoides ajalehe kaudu.

Head sõbrad, te käitusite täpselt nagu ma lootsin ja ette aimasin: valasite oma meelepaha kriitiku vastu nii positiivsesse vormi, et viimasel ei jää muud üle kui kiitust avaldada kasvõi läti keeles, mida te näite valdavat eesti keelega vähemalt võrdselt. Teadsin, et olete suutelised saavutama nii mõndagi, kuid mitte ühe hooaja jooksul kellelegi kahte pettumust valmistama.

See sokkide küsimus vajab ka veel klaarimist. Ma soovitasin neid ainult nii palju ülespoole tõmmata, et voldid silma ei hakka. Teie sikutasite südametäiega kohe põlvini trammi - noh, seda parem. Hästi tehtud! Kohtumiseni järgmisel etendusel. Olen kindlasti kohal.

Märkmed: