Pühapäeval, 1. veebruaril tähistasid Toronto eesti akadeemilised naisorganisatsioonid Korp!! Amicitia, Fidentia, Filiae Patriae, Indla ja Eesti Naisüliõpilaste Selts Tartu College’is oma traditsioonilist küünlapäeva. Korraldus oli seekord ENÜS’i kätes.
Kuna teemaks oli „Lähme sauna!“, siis loodi saali ka „kuum“ atmosfäär: laudadel punased linikud ja oranzhid servjetid ja keskel õitsemas lillad kanarbikud. Ruumis ilutsesid vihad, luhvad, kibud, kapad, harjad, seebid. Ei puudunud ka rahvarõivaste vööd, saunateemalised pildid… Saunatarkust pakkusid raamatud. Miljöö sisseseadmist juhendas vil! Viive Tork.
Programm algas teadustaja vil! Aino Müllerbecki sooviga, et vil! Inge Lane kontrolliks seinale asetatud saunatermomeetril temperatuuri, mis osutus saunaminekuks just parajaks — 100° C. Võidi alata.
Avasõnas esitas teadustaja mõningaid fakte eesti sauna kohta. Kuulsime, et saunakultuur on läänemeresoome rahvastel õige vana. Saunad olid meie eelkäijail juba 3. aastatuhandel e.Kr., ajal, mil kõneldi veel läänemeresoome ühiskeelt. Igivanad on ka mitmed eesti saunaga seotud kujutelmad: loodushaldjad, saunavaimud, hingede vihtlemas käimine jm. Terminid nagu saunavihad ja leil on pärit veelgi varasemast ajast. Vanasti olid leil, vihtlemine ja higistamine tähtsamad kui pesemine.
Sauna mindi alati leplikus vaimus, seal pidi valitsema sõbralik, harras meeleolu.
Ja siis alustatigi „saunaskäiku“ Gaudeamusega.
Kõneleja, Eesti Naisüliõpilaste Seltsi vil! Käbi Lokki tutvustamisel lausus teadustaja, et sauna peeti austusväärseks hooneks. Lõuna-Eestis nimetati seda isegi pühaks paigaks. Kõnes teemal „Sauna ehituskunst“ selgitas Käbi Lokk, et arhitektina eelistab ta saunade juures just sõna „ehituskunst“ ja mitte „arhitektuur“. Saunu leidub üle terve maailma ja mitmesuguseid. Eesti sauna esialgseks vormiks oli suitsusaun. Neid leidus Eestis ohtralt veel 100 aastat tagasi. Ka tänapäeval on mõned veel alles. Suitsusaun on väga tervislik, kuid tema soojakskütmine ja mõnusaks tegemine — ving välja! — võtab aega. Tänapäeval on saunad enamikus korstnaga. Eesti saun on põhiliselt kuiv saun. Sauna seinad peavad olema niiskuskindlad ja puupaneeli taga peab leiduma ruumi õhu ringlemiseks. Saunas on sobivaimaks kaudvalgus, siis valitseb seal mahe atmosfäär.
Nüüd astus ette „Filiae saunakvintett“, esitades neli saunalaulu. „Kuldse Trio“ kolm olid üpris sobivad: „Ehitan sauna“, „Saun“ (viisil „Vaikne kena kohakene…“) ja „Ultima“, milles nii tore „pese mu selga…“ Ja siis veel „Sauna taga tiigi ääres…“ à la Olaf Kopvillem.
Peale vaheaega toimus „Viktoriin“ (küsikilb, küsimusvõistlus) teemal „higivanad eesti saunakombed“ korp!! Amicitia, Fidentia ja Indla esituses. Saunakommete poole pürgivad humoorikad küsimused olid vahvad. Mida arvate näiteks sellest: „Mis paneb saunas ihu sügelema?“ (1. Odav seep, 2. Sipelgad, 3. Kui ei sülita 3 korda enne sauna astumist, 4. Kui sa ei sisene sauna tagurpidi). Õige vastus olevat #3! Või „Mis oli tagajärjeks, kui vanal ajal ei tänatud vihtlemise eest „Aitüma“ lauluga?“ (1. Karvad kasvasid selga, 2. Karvad — lõua otsa, 3. Karvad — rinna peale 4. Läksid üleni karvaseks). Õigeks osutus #1!
Kõlas ka meeliülendav etteaste korp! Fidentia ansamblilt. Esitati regilaul „Aitüma, aitüma …kivi kikerdajale, …sauna kütjale…“ Eeslauljaks oli vil! Tiina Orpana. Järgnes ühisdeklamatsioon vihtlemisest ja mehele saamisest. Lõpuks laulsime ühiselt „Mullu mina muidu saunas käisin…“, sõnad vil! Irene Loosberg.
Viktoriini võitjaiks osutusid rebased, saades auhinnaks $8,000.00. Vilistlased teenisid $7,000.00 ja peavad selle summa annetama AKENi basaarile. Rebased võivad oma osa kasutada sõiduks Eestisse, Tartus toimuvale volbrile. Viktoriini idee algatajaks ja lavastajaks oli vil! Ellen Leivat.
Saunapäeval leidus ka vastavat kehakinnitust, nagu saunavorstid, võileivad ja vastlakuklid.
Aga lõpuks naelutati kinni päeva tähtsus: sõna võtsid vil! Helle Arro, Maaja Matsoo ja Ellen Leivat, teatades, et tõepoolest sel aastal toimuv 20. hiigelbasaar jääb viimaseks. Oodatakse ja loodetakse vägevat lõputakti. Aastad on ajamerre vajunud… vajame midagi uut. Selleks võiks olla kuldsüdamete ball vana-aasta õhtul Tartu College’is.
Lõppsõnas tänas kava koostaja, suure tööja tegija ja vaeva nägija vil! Helge Kurm kõiki kohalviibijaid, nii tegijaid kui ka nägijaid. Nüüd, selle loo kirjutamise lõpus, avaldame ka saladuse, et saunapäeval ei osalenud mitte ülalnimetatud naisorganisatsioonid, vaid hoopis korp!! Leiliensis, Saunala, Higilainen Osakunta, Sororitas Shampoonia ja Akadeemiline Naisvihtlejate Selts. Just nii!
Jällenägemiseni viimasel Hiigelbasaaril laupäeval, 2. mail 2009 kell 8—13 Vana-Andrese kirikus.
