STOCKHOLM (EE) — Vene presidendi Vladimir Putini majandusnõunik Andrei Illarionov astus mäletatavasti 2005. a. detsembri lõpul dramaatiliselt tagasi oma kõrgelt ametikohalt protestiks diktatuuri süvenemise ilmingute vastu Venemaal. Putin oli määranud Illarionovi ka oma eriesindajaks tänavu juulis toimuvale maailma juhtivate tööstusriikide rühmituse G7 ja Venemaa tippkohtumisele Peterburis, millisest aust tal nüüd tuleb mõistagi loobuda.
Andrei Illarionov kinnitab, et Venemaa pole vaba ega demokraatlik riik. Foto: internetist
Eelolev, 17. juulil algav tippkohtumine kannab põhiliselt energiaressursside aruka kasutamise ning energiamajanduse planeerimise ja turustamise pitserit. Esinedes 31. märtsil BBC-s ütles Illarionov, et piisava energiavaru tagamise huvides tuleks see lasta vabaturule, kuid kahjuks toimib Moskva praegu just vastupidiselt, kasutades energiaressursse, eriti gaasi, tihtipeale survevahendina või isegi omalaadse relvana riikidevahelistes suhetes, seda eriti Ukraina, Moldova ja Gruusia vastu. Moskva tõstab suvaliselt gaasi hindu, kergitades neid vahel mitmekordseks. Kuid Venemaal on täheldatav ka järk-järguline tagasilibisemine diktatuuri — piiratakse sõna- ja trükivabadust, suletakse poliitilisi parteisid, võim on tsentraliseerumas Kremlisse, mehkeldatakse Palestiina Hamasi ninameeste ja Iraaniga jne. Illarionov kinnitabki, et Venemaa pole enam vaba ega demokraatlik riik. Just seetõttu on USA-s kuulda hääli, et Ühendriigid peaksid juulikuist tippkohtumist boikoteerima. President George W. Bush aga väidab, et just see kohtumine avab talle võimaluse Putiniga ülalmainitud valupunktidest avameelselt rääkida.
Venemaa on 1998. aastast peale omanud ebamäärast, kuid siiski kindlat staatust G7+1-s ehk G8-s, kuid pole varem olnud võõrustaja rollis. Saab siis näha, kuidas ta selgitab kõrgetele külalistele, miks on Venemaal varem eraomanduses olnud energiamajandus läinud üle riigi valdusse ja miks seda reguleeritakse bürokraatlike eeskirjadega. Endine KGB ohvitser Vladimir Putin on viimase 20 kuu jooksul kindlalt tugevdanud võimusurvet igal tasandil, mis peaks häirima rahvusvahelist avalikkust. Muidugi on aga vene gaas Läänele, eriti Euroopa Liidule, palju tähtsam kui Andrei Illarionovi hoiatused.
