ärileht.ee
19. mai 2014

Eesti Laevaomanike Liit juhib tähelepanu Eesti laevanduse viletsale seisukorrale, mille tõttu lahkus tänavu viimane arvestatav kaubalaev Eesti lipu alt.

"Euroopa Liidu liikmesmaade laevade konkurentsivõime parandamiseks on EL juhtnööride kohaselt lubatud laevanduse arendamiseks mitmesuguseid riiklikke regulatsioone. Neid võimalusi on seni kasutanud kõik EL mereäärsed liikmesriigid peale Eesti. Seetõttu lahkus tänavu viimane arvestatav kaubalaev Eesti lipu alt," ütles Laevaomanike Liidu nimel esinenud Enn Kreem.

Homse Euroopa merepäeva eel meenutab laevaomanike liit paari aasta eest valminud Eesti merenduspoliitika arengukava.

Euroopa merepäev on üks üritustest, millega Euroopa Liit tahab juhtida kodanike tähelepanu meresektori kasvavale osale meie igapäevaelus.

"Euroopa Liidus on merenduse arendamine loomulik ja perspektiivikas. Meil on kokkupuude kahe ookeani ja viie merega, EL 22 liikmesriiki asuvad rannikul, neist 8 Läänemere ääres, kus igapäevaselt on teel ligi 2000 laeva. Merenduse mõjupiiridesse jääb umbes pool EL rahvastikust, kust tuleb ka pool SKP-st. Laevaliiklust nimetatakse Euroopa Liidus eluandvaks vereringeks, sest 90% välis- ja 40% sisekaubandusest kulgeb mööda vett, sellest 15% mööda Läänemerd," rääkis Kreem.

Liikmesmaade laevade konkurentsivõime parandamiseks on EL juhtnööride kohaselt lubatud laevanduse arendamiseks mitmesuguseid riiklikke regulatsioone.

"Neid võimalusi on seni kasutanud kõik EL mereäärsed liikmesriigid peale Eesti. Seetõttu lahkus tänavu viimane arvestatav kaubalaev Eesti lipu alt," märkis Kreem.

"Nüüd käib arutelu selle realiseerimise võimaluste ümber. Positiivsete lahenduste korral võib loota, et sel kümnendil muutub mereäärne Eesti taas mereriigiks, et laevad tulevad Eesti lipu alla, luuakse uusi töökohti, säilib eesti merekultuur ja merekeel ning merendus toob suuremat kasu Eesti majandusele," seisab liidu teates.

Märkmed: