Ladina-Ameerikast väljapoole tööle läinud saadavad igal aastal koju oma peredele enam kui 62 miljardit dollarit (728 miljardit krooni), ületades sellega piirkonda tehtavate otseinvesteeringute ja välisabi kogusumma.
Panga Inter-American hinnangul võib nelja aasta pärast koju saadetava raha kogusumma jõuda 100 miljardi dollarini, kasvades aastas 15% võrra, vahendas BBC.

Ladina-Ameerikas abi pakkuva panga sõnul toimib koju saadetav raha efektiivse vaesuse vähendajana, sest see aitab hoida kaheksat kuni kümmet miljonit perekonda ülalpool vaesuspiiri.

Samas viitab see panga hinnangul aga ka sellele, et piirkonna majandused ei suuda luua piisavalt palju töökohti, et hoida töötajaid kodumaalt lahkumast.

Probleeme põhjustab ka see, et suur osa rahast saadetakse koju väikeste summadena, mida on raske jälgida. Keskmiselt on ühe saadetise suuruseks 100-150 dollarit.

Suurem osa rahast (23 miljardit) saadetakse Mehhikosse, kuhu peamiselt USAs töötavad inimesed sadavad väikseid summasid igakuiselt. Rahasaadetised koos naftatulude ja turismiga kuuluvad Mehhiko suurimate välisvaluutat tootvate valdkondade hulka.

Panga sooviks oleks, et enam rahasaadetisis toimuks pangaaravete kaudu sularaha asemel, kuid takistuseks on see, et suur osa USAs töötajatest on illegaalsed immigrandid, mis takistab neil pankade kasutamist.

Berit Nuka

Märkmed: