Eesti Elu
Läänemeresoome rahvaste päevad Pariisis
Kultuur 08 Dec 2011 Sirje Vihma-NormetEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Estofiilist prantslanna Eva Toulouze’i ja Pariisi Soome Instituudi korraldusel toimus Prantsusmaa pealinnas 18. -19. nov. konverents „Läänemeresoome vähemusrahvused“. Väikeste läänemeresoome rahvaste keeltele pühendatud teaduslike ettekannete vahele näidati konverentsist osavõtjatele dokfilme – Lennart Meri „Liivlaste lood“, Liivo Niglase „Julgi vägi“, Madis Arukase „Kalitkadega sina peal“ ja Vahur Laiapea „Professor Viitso liivlased“. Viimases on juttu ka Kanadas elavast 100-a liivlannast Grizelda Kristinast, kes olevat viimane liivi keelt emakeelena kõnelev liivlane. „Eesti Elule“ rääkis Pariisis toimunust konverentsist filosoofiaprofessor Jaan Õispuu.
*

Konverentsi avaettekande pidas Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso teemal „Läänemeresoome keeleala kaks dimensiooni“. Terminitest rääkides ütles T.-R.Viitso, et tema arvates peaks läänemeresoome keelte üldnimetus inglise keeles olema Finnic languages, mitte Balto Finnic või Baltic Finnic Languages, nagu ingliskeelsetes tekstides tihti kohtame. Pikemalt peatus esineja läänemeresoomlaste ajalool ja murdekontaktidel. Pariislane Marc-Antoine Mahieu esines teemal „Mõnest liivi keele iseärasusest läänemeresoome keelte hulgas, eriti verbimuutmisest“. Tõsisele keeleteaduslikule jutule tõid vaheldust Dagmara Žiemele ja Edroma Velde liivikeelsed rahvalaulud.

Järgnevad ettekanded olid pühendatud ingerisoome, isuri ja vadja keeltele. Taisto Raudalainen Tartust tegi ettekande teemal „Ingerisoome konfessionaalne enesemääratlus -kas ainuvõimalik tee?“, Moskva keeleteadlaste Fedor Rožanski ja Jelena Markuse teemaks oli „Isuri keele sotsiolingvistiline situatsioon ja selle lähtekohad“ ning Ilja Nikolajevil (Moskvast) „Isurid:ühe rahva ja ta keele saatuse peegeldused rahvalauludes“. Vadja-teemat käsitlesid Tatjana Agranati (Moskva) „Vadjalased ja nende keel“ ning Ergo-Hart Västriku(Tartu) „Vadjalased tänapäeval: vadjalaste taassünd ja Ust-Luga sadam“.

Konverentsi teine päev oli pühendatud vepslastele ja karjalastele. Tartlane Madis Arukask rääkis teemal „Vepslaste traditsiooniline maailmavaade ja selle kohanemine rahvuslikuna postmodernsel Venemaal“ ning Jean Leo Leonard (Pariis) „Vepsa keel kui tüpoloogiline prisma: universaalsus, läänemeresoomelisus ja omapära“. Karjala ainetel esinesid Jaan Õispuu „Karjala ajaloo teema karjalakeelses proosas“ ja Janne Saarikivi „Kas hääbumas või velmumas? Keelesurmast ja tulevikunägemustest karjala keele näitel“. Karjala teema lõpetuseks näidati eespoolmainitud M. Arukase filmi „Kalitkadega sina peal“.

Pariisi konverentsilt koju saabunud Jaan Õispuu rääkis „Eesti Elule“, et Eva Toulouze’i eestvedamisel on Pariisis toimunud samalaadseid konverentse ka komi ja mari keelte teemadel. Konverentsi põhimõtteks on, et iga esineja räägib oma emakeeles ja kõik ettekannete tekstid varustatakse prantsuskeelse tõlkega. Kahjuks ei saanud Pariisi konverentsil osaleda vepsa luuletaja Nikolai Abramov. Siiski toimus Abramovi prantsuse keeles ilmunud luule valikkogu esitlus, mida tutvustas tõlkija Sebastien Cagnoli.

Vestluse lõpetuseks ütles Jaan Õispuu: „Pariisi läänemeresoome päevade kava oli mitmekesine ja huvitav ning prantslastest publiku jaoks kindlasti väga informatiivne. Samas näitasid prantslaste ettekanded, et Pariisis on kasvamas läänemeresoome keelte uurijate andekas põlvkond.“
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus